Muud maksed

Pangamaksete puhul võib näha erinevaid nimesid sellele teenusele, olgu selleks siis pangalink, maksete algatamine, avatud pangandus või mõnel juhul ka ingliskeelse nimetusega “Open Banking”.

Teine väga levinud makseviis on kaardimaksed. Eelkõige siis Visa ja Mastercard maksed, ehkki maailmas on loomulikult ka teisi kaarte olemas, American Express näiteks, mis aga Baltikumis praktilist kasutust ei leia ja ei ole siinkohal oluline. 

Maksa hiljem koondab neid erinevaid makselahendusi, kus tarbija saab täna kauba kätte, aga raha maksab mingisuguse perioodi peale hiljem. See võib olla järelmaks, mõned juhul nimetatakse seda “slice`iks”, tarbimislaenuks ja nii edasi.

Mida Eesti turul tihtipeale küsitakse on Paypal, ka Apple Pay ja Google Pay, mis on erinevad e-rahakoti tüüpi maksemeetodid, mis lõpuks ikkagi on seotud pangakaartidega, aga nad loovad maksetele vahekihi.

Palju sõltub sellest, millisel turul ettevõte kavatseb äri teha ja mis makselahendusele peaks esmajoones tähelepanu pöörama. Alustades Eesti turust, siis pangamaksed on kõige levinum makseviis. Sellele peaks kindlasti mõtlema.

Raha on tore saada, aga kohe varakult tasub mõelda ka selle peale, et e-kaubanduses on tarbijatel õigus kaupu tagastada, neljateistkümne päeva jooksul ostust loobuda ja kuidas seda raha reaalselt siis neile tagasi kanda.

Eelnevalt rääkisime sellest, et peaks mõtlema kõigepealt, mis turule ettevõte sihib ja milliseid makselahendusi on vaja. Kelle juurest seda lahendust võtta?

Lõpetuseks mõned tüüpilised vead, millele tasub tähelepanu pöörata. Üldine filosoofia peaks olema maksete võimalikult lihtne ja sujuv toimimine, et tarbijal ei oleks liiga palju komistuskive võimalik valida, sest ega maksed ei too ettevõttele uusi tarbijaid. Kui maksed lihtsalt ei toimi ja ei ole sobivaid makseviise, siis jäävad mõned müügid tõenäoliselt tegemata.