Suurimad piiriülesed Aliexpress, Amazon, Temu jpt.
E-kaubandus moodustab juba pea 25% kogu jaekaubanduse mahust
pangalingi kõrvale on tõusnud ka maksealgatuse teenus, mis kokku moodustavad eestlaste e-maksetest 76%
Eestlased on pakiautomaadi usku- 80% pakke tellitakse pakiautomaati (DPD ja Emori uuringud)
Erinevad rahvusvahelised uuringud toovad välja, et suisa 90% esmasest toote/ettevõtte otsingust ning 60% e-ostudest tehakse läbi mobiiltelefoni
Eestlased tellisid 2023.a. pakiautomaatidesse riigisiseselt (ettevõtetest eraisikutele) 14,3 milonit pakki, mida on suisa 15% rohkem, kui 2022.a.
Emor on välja toonud, et internetti kasutab maailmas 4,5 miljardit inimest (aastane juurdekasv 7%), mis on 59% kogu rahvastikust
Eesti E-kaubanduse Liidu, Omniva ja Smartposti koostöös toimunud e-poodide monitooringu tulemus
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Eesti E-kaubanduse Liidu uuringute alusel ei vasta 50% Eesti e-poodidest 100% kõikidele seadusest tulenevatele tarbijaõigustele (siit leiad nõuded: https://e-kaubanduseliit.ee/usaldusmargise-taotlemine/)
Eestis kannab 2024.a. seisuga 200 e-poodi Turvalise Ostukoha usaldusmärgist
Emor prognoosib 2025.a. esmatarbe kaupadele e-kanalitest ostlemise osakaaluks juba 10% (hetkel 6%) ning näiteks Hiinas suisa 31%
Koroona kriis suurendas Eestis e-ostlejate arvu vähemalt 50% (Maksekeskuse kliendianalüüs)
Eestis teeb e-oste hinnanguliselt 77% elanikkonnast. Pandeemia on seda suhtarvu suurendanud – viie aasta eest oli e-ostlejate osakaal kümme protsendipunkti väiksem. Kõige aktiivsemad e-ostlejad on Suurbritannias (95% elanikkonnast), Hollandis ja Norras (92%) ning Taanis (90%). Euroala riikidest on tagasihoidlikum e-ostlejate osakaal (pisut üle poole elanikkonnast) Lõuna-Euroopas – Portugalis (63%), Itaalias (57%) ja Küprosel (55%). Bulgaarias ja Rumeenias teeb e-oste aga vaid alla poole elanikkonnast.
Mis on juhtunud pakimahtudega?
2020.a kasvas pandeemiast tingitult e-kaubandus tavapärase 25-27% asemel 50%. Pakiautomaatidesse liikus eraisikute poolt ettevõtetest tellitult 9 056 631 pakki. 2021.a. telliti aga pakiautomaatidesse pakke 12 058 995 ühikut, mis teeb 2021.a. kasvuks 33%. 2022.a. tellisid eestlased pakiautomaatidesse 12 379 109 pakki, mida on 2,3% rohkem, kui 2021.a. 2023 aastal aga juba 14,6 miljonit pakki. Kõige suuremat turuosa, 43-45% turumahust on Omniva käes, järgnevad Smartpost 30% ja DPD 25%.
Üldiselt ostetakse kõige rohkem interneti teel kontserdi, kino ja teatripileteid, mis on koguni 42% ostudest. Elektroonika on teisel kohal 30%, riided, jalatsid 25%, kosmeetika 23%, mööbel 23%, parfüümid 21%, spordikaubad 19%, mänguasjad ja lasteriided 18%, toidukaubad 12%, ravimid 7%.
Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet, Eesti E-kaubanduse Liit, Kantar Emor, DPD, eCommerce Europe.
Euroopa Liidus ja liikmesriikidel puudub selge e-kaubanduse mõiste- kas siia alla peaks minema ainult e-kaubad või ka e-teenused? Ja kui teenused, siis kas lennupiletid, kontserdipiletid või loterii? Seetõttu on siin üksjagu segadust, kes mida ja kuidas mõõdab. Oleme koostöös MKMi, Eesti Panga ja Statistikaametiga viimase 2.a. jooksul püüdnud siia võimalikult palju selgust ja head koostööd tuua.
Lisainfo ja ettepanekud:
Tõnu Väät, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
Eesti E-kaubanduse Liit koondab kõik olulised e-kaubanduse numbrid liidu kodulehele, kust saab alati vaadata nii käivet, mahtusid, kui peamisi näitajaid. Kui sind huvitavad vaid üldnumbrid, siis Sa ei pea erinevate allikate ja andmebaaside kallale minema. Kajastame ainult riiklikult tunnustatud ja aktsepteeritud allikaid. Oledki hetkel õiges kohas, kust on olulised üldnumbrid koondandmetena leitavad!
.jpg)
E-ostlejate profiilid ehk Statistikaamet. Koostöös Statistikaametiga oleme loonud kaubanduse juhtimislaua, mis kuvad automaatselt ka e-kaubanduse olulisi numbreid. Selleks mine www.stat.ee ja võta ülevalt vasakult menüüst “juhtimislauad” vali “kaubandus”.
Näed lisaks olulisi kaubanduse kui ka e-kaubanduse numbreid, mis Statistikaameti baasidest leitavad. Näiteks leibkonna suurus, e-ostude suurus pereliikme kohta, piirkonnad jm. statistilised näitajad. Aegajalt tasub siia juurde vaadata ka E-kaubanduse Liidu kodulehelt uudiste alt EMORi, Gemiuse, DPD jt suuremate küsitluste tegijat ning meie liikmete uuringute tulemusi, mis kenasti täiendavad Statistikaameti küsitluste tulemusi
.svg)
E-kaubanduse käibed ehk Eesti Pank. Et saada teada e-kaubanduse käivet, oleme Eesti Panga ja MKMiga kokkuleppinud e-kaubanduse käibe monitoorimise Eesti Panga poolt.
Oluline on teada, et Eesti Pank monitoorib e-kaubanduse käibe all nii e-kaupasid kui e-teenuseid ehk e-kaubanduse käibe leidmisel on arvestatud Eestis välja antud pangakaartidega tehtud oste Eestis ja välismaal ning väljaspool Eestit välja antud pangakaartidega tehtud oste Eesti e-poodidest ning osaliselt pangalingi maksekorraldusega tehtud oste.
Pangalingi kaudu tehtud ostudest on e-ostude näitajasse sisse arvestatud maksed kaupade ja teenuste eest (meelelahutus, transpordipiletid jms), näitajasse ei ole arvestatud pangalingi kaudu lotopiletite või muude hasartmängude eest tehtud makseid, riiklike maksude tasumisi ega makseid finantsteenuste eest (kindlustusmaksed, laenude tagasimaksed).
Eesti Panga kaudu saab seega kogu e-kaubanduse sektori käibe (e-kaubad ja e-teenused kokku) ning on leitav kui võtta www.eestipank.ee ning “statistika” alt “finantssektori statistika” “makse- ja arveldussüsteemide statistika” ning lehe keskelt näiteks “kaupade- ja teenuste e-ostud”. Kust saab vaadata kuude lõikes e-kaubanduse käibed Eestis, riikide lõikes jpm
Statistikaamet korjab statistikat ka e-kauabnduse ettevõtete käivete ja suuruse kohta (EMTAK koodi järgi), oleme Statistikaametiga kokkuleppinud seda mitte adekvaatseks pidada, kuna andmed pärinevad ainult neilt ettevõtetelt, kel on kohustus e-käibeid anda ehk kelle e-müük on suurem kui 50% või on 100% e-poed.
Siit statistikast jääb üle poole ettevõtetest ja käibest välja. Eesti E-kaubanduse Liit on koostöös Zonega monitoorinud domeene, kes kasutavad e-poe platvorme ning oleme saanud ca 6000 domeeni Eestis, kes kasutavad e-poe platvormi ehk võiks pidada e-poeks
.jpg)
Eesti pakiautomaatide mahud Eesti E-kaubanduse Liit monitoorib lisaks omaltpoolt Eesti pakiautomaatide pakkide mahtu (B2C) ehk ainult Eesti sisest mahtu, mida eestlased ettevõtetest tellivad (v.a. eraisikute omavahelised saadetised). Selleks kokkuleppekohaselt monitoorime ning saame DPD, Smartposti ja Omniva numbrid, mida me ei avalda ettevõtete lõikes, kuid mille baasil koostame igakuised pakiautomaatide pakkide turumahud, mis on leitavad E-kaubanduse Liidu kodulehelt statistika alt ja ka jooksvalt uudistest.
Rahvusvaheline statistika Kuulume koos 23 erineva Euroopa riigiga eCommerce Europe organisatsiooni, kus koostöös erinevate riikide ja erialaorganisatsioonidega koostame igal aastal kogu Euroopat hõlmava e-kaubanduse statistika, mis on Eesti E-kaubanduse Liidu liikmetele kättesaadav liidu kaudu.
Meid on iga päevaga aina rohkem, sest koos on kergem areneda.
“Turvaline ostukoht” kvaliteedimärgis tagab ostjale kontrollitud ja rangetele tingimustele vastava ostukogemuse.
Tutvu kvaliteedimärgisega-min.jpg)
.jpg)
-min.jpg)
.svg)
Eesti E-kaubanduse Liitu kuulub juba üle 530 maineka e-poe ja tegutseme ühiselt paremuse poole 16 aastat
