Eestlased tellisid 2024.a. pakiautomaatidesse riigisiseselt (ettevõtetest eraisikutele) 17 milonit pakki, mida on suisa 14% rohkem, kui 2023.a.
E-kaubandus moodustab juba pea 25% kogu jaekaubanduse mahust
Eesti E-kaubanduse Liidu statistika koostöös Omniva, DPD, Smartposti ja Venipakiga. Vaata ka E-kaubanduse Liidu kodulehelt uudiste alt igakuiseid pakimahtude monitooringuid ja trende
Eestlased on pakiautomaadi usku- 80% pakke tellitakse pakiautomaati (DPD ja Emori uuringud)
Erinevad rahvusvahelised uuringud toovad välja, et suisa 90% esmasest toote/ettevõtte otsingust ning 60% e-ostudest tehakse läbi mobiiltelefoni (seda kinnitavad ka E-smaspäeva kampaaniate kokkuvõtted)
Internetti kasutab maailmas 4,5 miljardit inimest (aastane juurdekasv 7%), mis on 59% kogu rahvastikust ning 90% Eestis
Eesti E-kaubanduse Liidu, Omniva ja Smartposti koostöös toimunud e-poodide monitooringu tulemus, millest ca pooled on iga-päev tegutsevad/müüvad
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Eesti E-kaubanduse Liidu uuringute alusel ei vasta 50% Eesti e-poodidest 100% kõikidele seadusest tulenevatele tarbijaõigustele (siit leiad nõuded: https://e-kaubanduseliit.ee/usaldusmargise-taotlemine/)
Eestis kannab 2025.a. seisuga 210 e-poodi Turvalise Ostukoha usaldusmärgist
Koroona kriis suurendas Eestis e-ostlejate arvu vähemalt 50% (Maksekeskuse kliendianalüüs)
Eestis teeb e-oste hinnanguliselt 77% elanikkonnast. Pandeemia on seda suhtarvu suurendanud – viie aasta eest oli e-ostlejate osakaal kümme protsendipunkti väiksem. Kõige aktiivsemad e-ostlejad on Suurbritannias (95% elanikkonnast), Hollandis ja Norras (92%) ning Taanis (90%). Euroala riikidest on tagasihoidlikum e-ostlejate osakaal (pisut üle poole elanikkonnast) Lõuna-Euroopas – Portugalis (63%), Itaalias (57%) ja Küprosel (55%). Bulgaarias ja Rumeenias teeb e-oste aga vaid alla poole elanikkonnast.
Mis on juhtunud pakimahtudega?
2020.a kasvas pandeemiast tingitult e-kaubandus tavapärase 20% asemel 50%. Pakiautomaatidesse liikus eraisikute poolt ettevõtetest tellitult 9 miljonit pakki ning 2024 aastal juba 17 miljonit pakki.
Kõige suurem turuosa, 45% turumahust on Omniva käes, järgnevad DPD ja Smartpost 27-28% vahel, olenevalt kuust ning Venipak 3%. Unisend saab lähiaastatel tõenäoliselt samuti arvestatavaks turuosaliseks (kuna suur osa Temu mahust tuleb nende kaudu)
Üldiselt ostetakse kõige rohkem interneti teel kontserdi, kino ja teatripileteid, mis on koguni 42% ostudest. Elektroonika on teisel kohal 30%, riided, jalatsid 25%, kosmeetika 23%, mööbel 23%, parfüümid 21%, spordikaubad 19%, mänguasjad ja lasteriided 18%, toidukaubad 12%, ravimid 7%.
Allikad: Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti Pank, Statistikaamet, Eesti E-kaubanduse Liit, Kantar Emor, DPD, eCommerce Europe.
Euroopa Liidus ja liikmesriikidel puudub selge e-kaubanduse mõiste- kas siia alla peaks minema ainult e-kaubad või ka e-teenused? Ja kui teenused, siis kas lennupiletid, kontserdipiletid või loterii? Seetõttu on siin üksjagu segadust, kes mida ja kuidas mõõdab.
Lisainfo ja ettepanekud:
Tõnu Väät, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht
Eesti E-kaubanduse Liit koondab kõik olulised e-kaubanduse numbrid liidu kodulehele, kust saab alati vaadata nii käivet, mahtusid, kui peamisi näitajaid. Kui sind huvitavad vaid üldnumbrid, siis Sa ei pea erinevate allikate ja andmebaaside kallale minema. Kajastame ainult riiklikult tunnustatud ja aktsepteeritud allikaid. Oledki hetkel õiges kohas, kust on olulised üldnumbrid koondandmetena leitavad!
.jpg)
E-ostlejate profiilid ehk Statistikaamet. Koostöös Statistikaametiga oleme loonud kaubanduse juhtimislaua, mis kuvad automaatselt ka e-kaubanduse olulisi numbreid. Selleks mine www.stat.ee ja võta ülevalt vasakult menüüst “juhtimislauad” vali “kaubandus”.
Näed lisaks olulisi kaubanduse kui ka e-kaubanduse numbreid, mis Statistikaameti baasidest leitavad. Näiteks leibkonna suurus, e-ostude suurus pereliikme kohta, piirkonnad jm. statistilised näitajad. Aegajalt tasub siia juurde vaadata ka E-kaubanduse Liidu kodulehelt uudiste alt EMORi, Gemiuse, DPD jt suuremate küsitluste tegijat ning meie liikmete uuringute tulemusi, mis kenasti täiendavad Statistikaameti küsitluste tulemusi
.svg)
Et saada teada e-kaubanduse käivet, oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kokkuleppinud e-kaubanduse käibe monitoorimise, kasutades selleks muuhulgas ka Eesti Panga andmeid. MKM avaldab e-kaubanduse andmed kord aastas, märtsikuus.
Oluline on teada, et e-kaubanduse käibe all toob MKM välja e-kaubanduse käibe nii e-kaupade kui e-teenuste alt ehk e-kaubanduse käibe leidmisel on arvestatud Eestis välja antud pangakaartidega tehtud e-oste Eestis ja välismaal ning väljaspool Eestit välja antud pangakaartidega tehtud oste Eesti e-poodidest ning osaliselt pangalingi maksekorraldusega ja avatud panganduse kaudu tehtud oste.
Pangalingi ja avatud panganduse kaudu tehtud ostudest on MKM-i poolt e-ostude näitajasse sisse arvestatud maksed kaupade ja teenuste eest (meelelahutus,transpordipiletid jms), näitajasse ei ole arvestatud pangalingi kaudu lotopiletite või muude hasartmängude eest tehtud makseid, riiklike maksude tasumisi ega makseid finantsteenuste eest (kindlustusmaksed, laenudetagasimaksed).
Eesti Panga statistikat saab vaadata veebilehelt www.eestipank.ee leides “statistika” alt “finantssektori statistika” “makse- ja arveldussüsteemide statistika”.
Statistikaamet korjab statistikat ka e-kauabnduse ettevõtete käivete ja suuruse kohta (EMTAK koodi järgi), oleme Statistikaametiga kokkuleppinud seda mitte adekvaatseks pidada, kuna andmed pärinevad ainult neilt ettevõtetelt, kel on kohustus e-käibeid anda ehk kelle e-müük on suurem kui 50% või on 100% e-poed.
Siit statistikast jääb üle poole ettevõtetest ja käibest välja. Eesti E-kaubanduse Liit on monitoorinud domeene, kes kasutavad e-poe platvorme ning oleme saanud ca 9000 domeeni Eestis, kes kasutavad e-poe platvormi ehk võiks pidada e-poeks
.jpg)
Eesti pakiautomaatide mahud Eesti E-kaubanduse Liit monitoorib lisaks omaltpoolt Eesti pakiautomaatide pakkide mahtu (B2C) ehk ainult Eesti sisest mahtu, mida eestlased ettevõtetest tellivad (v.a. eraisikute omavahelised saadetised). Selleks kokkuleppekohaselt monitoorime ning saame DPD, Smartposti, Omniva ja Venipaki numbrid, mida me ei avalda ettevõtete lõikes, kuid mille baasil koostame igakuised pakiautomaatide pakkide turumahud, mis on leitavad E-kaubanduse Liidu kodulehelt statistika alt ja ka jooksvalt uudistest.
Rahvusvaheline statistika Kuulume koos 23 erineva Euroopa riigiga eCommerce Europe organisatsiooni, kus koostöös erinevate riikide ja erialaorganisatsioonidega koostame igal aastal kogu Euroopat hõlmava e-kaubanduse statistika, mis on Eesti E-kaubanduse Liidu liikmetele kättesaadav liidu kaudu.
Meid on iga päevaga aina rohkem, sest koos on kergem areneda.
“Turvaline ostukoht” kvaliteedimärgis tagab ostjale kontrollitud ja rangetele tingimustele vastava ostukogemuse.
Tutvu kvaliteedimärgisega-min.jpg)
.jpg)
-min.jpg)
.svg)
Eesti E-kaubanduse Liitu kuulub juba üle 530 maineka e-poe ja tegutseme ühiselt paremuse poole 16 aastat
