Laondus ehk komplekteerimine

Peamiselt on neli viisi, kuidas laolahendused on üles ehitatud või mille vahel saab valida, kui olla selles kohas, kus peab otsustama, et mismoodi või kus kaupa ladustada. Alguspunktis on küsimus selles, et kas teil on lihtsalt e-pood või teil on ka e-pood ja kauplused. Tihti paljud e-poed, kes tulevad jaekaubanduse poole pealt alustavad sellest, et kõigepealt hakatakse müüma oma kaupluse laost. Kulude mõistes kindlasti kuluefektiivne. E-poe mõistes alati ei pruugi kõige efektiivsem olla, sest et kui müüa oma kaupluse laost, siis see tihti tähendab seda, et need kaubad on jaekaubanduseks ette valmistatud, puhastatud, karbist välja võetud, pandud riiulisse ja kui e-pood sealt midagi maha müüb, siis see protsess tuleb keerata tagurpidi tagasi. 

Ehk siis näiteks kui müüa sülearvuteid, siis kui müüa maha viimane näidis, mis on vast kõige ekstreemsem näide, see on võetud karbist välja pandud riiulisse, et klient saaks vaadata ja siis võib-olla sealt riiulist selle ära osta, siis nüüd e-poe mõistest tuleb see uuesti riiulist võtta, karpi panna, karp ilusti kinni panna ja siis kullerile üle anda. 

Teise otsa lahendus on “DarkStore” ehk täiesti puhtalt e-poe jaoks tehtud ladu. Selle pluss on see, et kui e-poe mahud on piisavalt suured, siis kogu komplekteerimine läheb palju efektiivsemaks. Kõik tooted on spetsiaalselt e-poe laos eraldi märgistatud. Protsesse saab teha palju efektiivsemalt võrreldes sellega kui tooted on jaekaubanduseks või kui tooteid tuleb komplekteerida tavapoest. 

Toidu müük üleüldiselt on vast kõige ekstreemsem näide üldse sellest, kui tuleb suures hüpermarketis komplekteerida. Seal ei ole tihti kauba aadresse, kaup ei pruugi olla nendes kohtades, kus ta olema peaks, sest kliendid tõstavad ümber, või siis aeg-ajalt on mingid tooted ka kaduma läinud, mis teeb selle e-poe komplekteerimise protsessi päris vaevaliseks. 

Siia vahele jääb veel ka kesklaos komplekteerimine, mis sobib näiteks mööbli näitel. Kui on suured kaubad, mille jaekaubandusse väljapanek on esiteks puhtalt pinna mõistes kulukas ja sama probleem nagu tervikuna kaupluses komplekteerimisel, et kui pakendid on ära võetud, tihti ära hävitatud, siis kauplusest müük võib-olla päris keerukas. Samas kui teil on olemas kaup kesklaost, siis tasub tõsiselt kaaluda, et võib-olla kaupluse pool üldse veebist müümise mõttes ära võtta. 

Kui kesklaos on sortiment piisav, siis otse kesklaost kauba saatmine võib olla väga kuluefektiivne, kuna väldite kõiki neid etappe, mis tegelikult on mõeldud jaekaubandusele. Võtate toote, saadate kauplusesse, siis müüte kauplusest maha, selle asemel müüa otse kesklaost. Pigem võib tekkida olukord, kus kauplused hakkavad e-kaubanduse mõttes positiivse poole pealt töötama näidiste saalina, kus inimesed käivad, vaatavad ja proovivad tooteid. Ja e-poest nad siis tellivad ja saavad kauba transpordiga otse koju või pakiautomaati.

Neljanda lahendusena on “Fullfillment” ehk “Third Party Logistics” lahendus. Ehk siis olukord, kus kogu logistikaahel on antud mõnele partnerile. Pluss on kindlasti see, et te saate ise keskenduda sajaprotsendiliselt e-poe muudele protsessidele, toodete ülespanemisele, turundusele ja müügiprotsessile tervikuna ning kogu logistika annate kellelegi teisele. Eesti näitel on neid pakkujaid kümneid, näiteks Smarten, Omniva, Via 3L, kelle kätte saaks anda kauba käsitlemise alates kauba ladustamisest, kauba väljasaatmisest, pakendamisest saab kõik partneri kätte anda. 

Kindlasti on siin kulude poole küsimus. Tihti teatud mahust alates on ise tegemine kuluefektiivsem kui see, et kõik asjad teeb keegi kolmas.