Tarbijad eelistavad üha enam uuenduslikke makselahendusi

Saksamaa statistika platvormi Statista prognoosi järgi jõuab alanud aasta lõpuks e-kaubanduse osakaal globaalsest jaekaubanduse käibest 20%-ni. Kui veel 2017. aastal liikus maailmas iga 100-eurose ostu kohta 10 eurot e-kanalites, tõusis 2023. aasta lõpuks see summa pea 20 euroni. Vaatamata kiirele kasvule, jääb prognooside kohaselt aastane tõus edaspidi siiski ühekohaliseks. Selline trend on tingitud pandeemiajärgsest tagasipöördumisest füüsilistesse poodidesse, tarbijate ebakindlusest ning kõrgest inflatsioonist, mis on sundinud inimesi oma tarbimist piirama. Siiski võime oodata, et 2027. aastaks moodustab e-kaubandus pea ¼ maailma jaemüügist.          

Euroopas on 2017-2022. aasta perioodil olnud kasv mõnevõrra tagasihoidlikum. Kui 2017 aastal oli jaekaubanduse müügist 10% e-kanalites ning 2022. aastal 15,6%, siis maagilise 20% piiri ületab Euroopa eeldatavasti alles 2028. aastaks.

Baltikumi e-kaubanduse müügi kasv edestab Euroopa

Baltikumi e-kaubanduse kasvukõver on korrelatsioonis globaalsete numbritega, kuid Euromonitori andmetel oluliselt kiirem Euroopa keskmisest. Kui 2017. aastal oli Läänemere idakaldal jaemüügist 6% e-kanalites, siis tulenevalt pandeemiast, kahekordistus maht 2022. aastaks 13%-ni. Eesti E-kaubanduse Liidu hinnangul moodustab aga e-kaubandus Eestis juba vähemalt 20% kogu jaekaubanduse mahust.

Eestlased armastavad üha enam ostelda internetis
Eesti Panga värske e-kaubanduse kaardimaksete statistika põhjal kasvas Eestis interneti kaardimaksete maht 2023. aastaks kahe miljardi eurose käibeni. Eestis maksti kaardiga internetioste tehes lausa 23,9% rohkem kui aasta varem - kogukäibes 459 miljonit eurot, mis kinnitab jätkuvalt kohaliku e-ostlemise populaarsuse kasvu. Kaarditehinguid välismaale tehti 1,6 miljardit euro eest ning märkimisväärselt, tervelt 164 miljonit, kulutasid eestlased möödunud aastal reisimisele.

Sotsiaalmeedia – jõuline uustulija e-kaubanduses

Statista andmetel veetsid 2012. aastal interneti kasutajad üle maailma sotsiaalmeedias keskmiselt 1,5 tundi päevas, eelmise aasta lõpuks oli näit suurenenud hinnanguliselt 2,5 tunnini päevas. Sotsiaalmeedias veedetud aega arvestades, on see kaupmeestele efektiivne võimalus oma tooteid ja teenuseid turundada ning müüa. Seda kasutavad oskuslikult ära tuntud sotsiaalmeedia platvormid, nagu Facebook, Instagram, TikTok ja X, pakkudes oma platvormil kliendile kohest ostlemise võimalust, suunamata kaupmehe kodulehele. Kui veel aastal 2020 müüdi sotsiaalmeedias globaalselt poole triljoni dollari jagu kaupa, ületati möödunud aastal esmakordselt ühe triljoni piir. 2026. aastaks hinnatakse kogumüügi kasvu kolme triljonini.

Tarbijad eelistavad uuenduslikke makselahendusi
Tarbijad eelistavad e-kaubanduses üha enam turvalisi digitaalseid makseteenuseid – Apple Pay’d ja Google Pay’d. SEB 2023 tehingute statistika baasilt selgub, et kõige kiiremini on makselahendustest esile tõusnud interneti kaardimaksete maht, seda kogunisti 57% aastases võrdluses. Samuti on oluliselt kasvanud makse algatamise teenuse mahud, mis kasvasid 31%, samal ajal, kui pangalingi maksed on aastases võrdluses vähenenud 25%, mis on indikaatoriks, et inimesed hindavad e-oste sooritades mugavust, valikuvõimalusi ja turvalisust.

Tehisaru on kaupmeeste uus ja parim sõber

AI ehk tehisaru on leidnud viimastel aastakümnetel e-kaubanduses väga laia kasutus. AI’d kasutatakse klientidele personaalsete müügisoovituste tegemiseks, nõudluse ennustamiseks ja hinnastrateegia väljatöötamiseks. Lisaks on AI kaupmeestele abiks tarneahela logistika, laojäägi optimeerimisel, parima kaubatarne korraldamisel ning laialdaselt levinud juturobotite näol. Tehisaru rakendamise võimalustest e-kaubanduses ning digitaalse müügi edulugudest kuuleb lähemalt 12. märtsil toimuval Balti E-kaubanduse foorumil.

Christo Ojamaa
SEB Käibekapitali- ja arvelduslahenduste divisjoni direktor

‍