Ambientia: 5 trendi, mis jäid kõlama e-kaubanduse aastakonverentsilt 2015

29.-30. aprillil leidis aset Eesti e-kaubanduse aastakonverents. Põnevaid esinejaid oli nii Eestist kui ka välisriikidest, allpool lühike ülevaade ettekannetes kõlama jäänud tendentsidest peatoetaja Pipfrogi sule läbi.

1. E-kaubanduse kiire kasv

E-kaubanduse suures potentsiaalis ei kahtle enam keegi. Mugavus juhib tarbijakäitumise muutust –  ajavõit, madalamate hindade jaht ja suurem tootevalik. Swedbanki kaardikeskuse maksete osakonna juht Raulis Üksvärav tõi välja, et e-kaubanduse kasvutempo on kaks korda kiirem kui tavakaubanduses.

Ta ennustas Swedbanki analüüsile toetudes Rootsis aastaks 2024 kuuekordset kasvu e-kaubanduse turuosas (praegune 6 % versus tulevane 37 %).  Kas Baltimaade areng on sarnane, näitab aeg, kuid praeguses 3 %-s on kahtlemata  arenguruumi.  

2. Välismaised ostud versus eestimaised

Paljude Eesti turule keskendunud e-kaupmeeste meelehärmiks tehakse praegu 90% Eesti pangakaartide e-kaubanduse käibest välismaal. Käive siiski kasvab nii kodumaistes kui ka piiritagustes e-poodides. Tõsi – välismaistes kiiremas tempos.  

Võrreldes 2013. aastaga oli 2014. aasta käive välisriikide e-kaupmeeste juures kasvanud 18,5%, olles kokku 246 mln €. Käive kodumaiste e-kaupmeeste juures kasvas aeglasemalt - 11,6% - olles kokku 22 mln €.

3. Eksport – minna või mitte minna?

Kuigi üldjoontes julgustatakse Eesti e-kaupmehi välisturu poole vaatama, kõlas eriti Soome ja Rootsi esinejate poolt ka ettevaatusele kutsuvaid noote.  Üllatavalt paljud e-kaupmehed on lähiturgudele sisenenud suuremat turuuringut tegemata ning pehmelt öeldes oma tegevuses ebaõnnestunud.

Soprano esindaja Ville Sirviö tõi välja, et professionaalne tehniline lahendus on e-kaubanduse ekspordi puhul kõige alus. Siiski on vähemalt sama oluline sihtrühma tarbijakäitumise ning kohalike makse- ja postitusviiside tundmine. Näiteks kui Eestis ja Baltikumis on sarnaselt kõige levinum maksevahend pangalink, siis Põhjamaades on makseviisid võrdsemalt jaotunud.  

Igas riigis on ka populaarsed makseportaalid, millest vähemalt üks tuleks e-poes kasutusele võtta. Muidu võib juhtuda, et ost jääb teatud tasandil pooleli. Meie Maksekeskuse laadsed on näiteks Rootsis Klarna ja Soomes PayTrail.

Tasub ka mõelda, et kui Baltikumis on Omniva esindaja Ansi Arumeele sõnul kõige levinumaks postitusviisiks tõusnud pakiautomaatide teenus, siis muudes (naaber)riikides on väga palju erinevaid ja uuenduslikke postitusviise, mis võivad riigi eri nurkades nii jaotusvõrgu kui ka tarbijate eelistuse poolest täielikult erineda.

Üks värvikam näide uudsest postitusvõimalusest, on see, et kuller jätab paki koerakuuti. Sisuliselt tähendab see seda, et klient saab e-poes määrata nn turvakoha paki jätmiseks - olgu see "puuriida peale" või koerakuut".  

Seega võib lõigu kokkuvõtteks öelda – jah, kindlasti minna, kuid tea, kuhu, kelle juurde ja mis teed pidi sa lähed. Ning ära kogemata koerakuudist mööda jaluta.

4. Postitustasude ühtsustumine Euroopas

Eelmisest punktist jõuame sujuvalt ühtse digitaalturu teemani, mille eest vastutab Brüsselis meie oma mees Andrus Ansip.

Nii Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotkas kui ka Ansi Arumeel AS Eesti Postist tõid välja postikulude ja -aegade ühtsustumise teema Euroopas lähiajal.

Seda, kas hinnad Eesti jaoks pigem tõusevad või langevad, näitab aeg, kuid väidetavalt töö juba käib. See annab lootust, et e-kaubanduse eksport muutub e-kaupmehele aina mugavamaks ja lihtsamini teostatavaks.

5. Puutevabad terminalid

Raulis Üksvärav tõi välja, et alates 2016. aastast peavad kõik uued paigaldatavad terminalid võtma vastu puutevabasid kaarte. 2020. aastaks peavad kõik kasutusesolevad terminalid olema varustatud puutevaba tehnoloogiaga. Lihtsus, kiirus, väiksemad kassasabad. Igati tervitatav trend.

Ettekannete slaidid rohkema infoga leiad konverentsi kodulehelt punase "Materjalid" nupu alt.

Allikas: Ambientia