Riigieelarvesse on pakkuda miljard eurot, piiriülesest e-kaubandusest, millele riik on seni sülitanud

Riigieelarve koostajad kutsuvad üles esitama ideid ja tulema appi, et leida hädavajalikku lisaraha. Eesti E-kaubanduse Liit on aastaid juhtinud tähelepanu, et Eesti on jätnud unarusse piiriülese e-kaubanduse maksustamise. See pole mitte üksnes tegemata töö vaid ka ülisuur sisuline probleem, mis seisab puhtalt poliitilise tahte ja käsilevõtmise taga. Nii on juba jäänud riigieelarvesse kaasamata sajad miljonid eurod, mida Eesti riik peaks õigustatult nägema enda kassas.

Eestlased tellisid näiteks eelmisel aastal e-poodidest 3,54 miljardi euro väärtuses kaupu. Kuidas me seda nii täpselt teame? Sest e-poest ei ole võimalik sularahas osta ja makseasutustel on igast laekunud sendist ülevaade. Ka sellest, kuhu see laekub. Pikalt kestnud probleem on aga selles, et tarbija tellib toote ja maksab müüjale ka käibemaksu, kuid müüja ei deklareeri ega maksa seda Eestisse vaid enda asukohariiki. Käibemaks peaks aga sellise tehingu pealt laekuma hoopis Eestisse, kuhu kaup müüdi. Müüjad kasutavad selleks teadlikult ka väiksemate käibemaksumääradega riike. See tähendab kokkuvõttes, et Eesti riigil jääb lihtsalt suur osa käibemaksu saamata, mida tema kodanikud tegelikult maksavad.

Kahjuks pole riik seni ka pingutanud, et makseasutustest info ja ülevaade kätte saada. Põhjuseks öeldakse, et seadus ei võimalda. Aga kes seadusi teeb? Eesti E-kaubanduse Liit on ekspertide analüüsi järgi saamata jääva käibemaksu tulu suuruseks hinnanud 120 miljonit eurot aastas. Tellisime 2022. aastal Soraineni õigusbüroost eksperthinnangu, mille kokkuvõte oli, et see summa on isegi vähemalt 130-140 miljonit eurot aastas. Euroopa Komisjon tellis omakorda selle aasta kevadel uuringu ning on Euroopa Parlamendile saatnud suunised probleemiga tegeleda. Euroopa Komisjon on toonud välja, et nende hinnangul jääb Euroopa riikidel kolmandatest riikidest tellitud e-ostlemisest tellimustelt vähemalt 60% maksutulu saamata – Eestil selle järgi siis suurusjärgus 140-150 miljonit eurot aastas.

Euroopa Liit plaanib 2035. aastaks luua piiriülese kaubandusega võitlemiseks ühtse tolli- ja maksusüsteemi. See on positiivne, kuigi aasta 2035 on väga kaugel. Lisaks on meie Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõu, millega võetakse Eesti õigusesse järgmisest aastast üle Euroopa Liidu käibemaksudirektiivi muudatused, mille eesmärgiks on tuvastada maksupettuseid e-kaubanduses läbi infokohustuse seadmise. Selleks peavad Euroopa Liidu makseteenuse pakkujad selekteerima piiriülesed maksed ja edastama andmed kord kvartalis maksuhaldurile, kes omakorda edastavad andmed Euroopa Liidu kesksesse elektroonilisse süsteemi, kust siis näiteks Eesti maksu- ja tolliamet saab välja võtta Eestisse kaupa müüvate e-poodide käibed. Maksete andmed esitatakse kvartali kohta ja esimene andmete esitamine toimub 2024. aasta aprilli lõpuks. Ühest küljest saaks probleem justkui lahendatud? Jah, kuid poolikult! Nagu öeldud, eestlased tellisid möödunud aastal e-poodidest 3,54 miljardi euro väärtuses kaupa, millest 42% telliti piiriüleselt ja millest omakorda koguni üle poole ulatuses väljastpoolt Euroopa Liitu. Seega tellitakse Aasiast suurusjärgus 750-800 miljoni euro ulatuses ja antud määrus ei kohusta Aasia ning väljaspool EUd registreeritud makseasutusi ehk et Aasia kaupmehed jäävad radarilt endiselt välja. Kuna e-kaubanduse maht kasvab igal aastal 25-30%, siis ligi miljard eurot voolab lähiaastatel Eestist ikkagi mööda. Sellelt käibemaks paraku samuti – väga suur summa. Ja kuna andmete esitamiskohustus tekib EL-siseselt, siis kas ei teki nüüd ka olukorda, kus ettevõtteid/makseasutusi hakatakse registreerima Singapuri, Šveitsi või mujale?

Kui nüüd võtta teema kokku, siis nimetatud 150 miljonist saamata jäävast maksueurost võiks ju vähemalt poolgi lõpuks koju saabuda? Kuid seda on õiguslikult võimalik küsida ka tagantjärgi, kui suudaksime 2024. aastast kehtivale nõudele lisaks esitada tagasiulatuvalt viie-seitsme aasta andmed. Kokkuvõttes räägime nii juba praegu kuni miljardist eurost. Meil tuleb seega kiiresti lahendada olukord, et maksu- ja tolliamet saaks makseasutustelt saadud andmete põhjal tuvastada käibemaksu summad, mida nii Euroopa Liidu kui ka kolmandate riikide (näiteks Aasia) ettevõtjad ei deklareeri Eestisse. Välismaistelt müüjatelt on võimalik saamata jäänud käibemaks sisse küsida tagasiulatuvalt.

Selge, et meile kuuluva käibemaksu kaasamine aitab hoida riigieelarvet tugevamana ning ehk isegi tõsta õpetajate, politseinike, päästjate, arstide ja teiste palka ning säästa Eesti inimesi ebaõiglaselt järsust maksutõusust kui tekitada ka Eesti kaupmeestes õiglasemat tunnet.

Tõnu Väät,

EestiE-kaubanduse Liidu tegevjuht

‍