Soovitame Tasuta e-kaubanduse videokursus →
Eesti E-kaubanduse Liit koondab rohkem kui 500 usaldusväärset e-kauplejat ja suunanäitajat. Kasvatame e-kaubandust koos!
Alates 1. jaanuarist 2015 rakendatakse Euroopa Liidu käibemaksusüsteemis põhimõtet, mille kohaselt on telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliselt osutatavate teenuste (ühiselt nimetatakse ka üksnes elektroonilisteks teenusteks) käibe toimumise koht ettevõttelt kliendile (B2C) müügi korral kliendi asukohariik.
Sellised ettevõtted peavad ennast registreerima käibemaksukohustuslaseks igas riigis, kus nad on osutanud elektroonilisi teenuseid lõpptarbijale ning arvestama ja tasuma käibemaksu kliendi asukoha riigis kehtiva käibemaksumäära järgi sellele riigile.
Tarbimisriigis maksukohustuse täitmiseks saavad piiriülesed kauplejad kasutada lihtsustusmeetmena elektroonilist ühe akna süsteemi (mini[1] one stop shop ehk MOSS), mis lubab neil käibemaksukohustuslaseks registreeruda ainult oma asukohariigis, kuid esitada MOSS-i elektroonilises süsteemis käibedeklaratsioonteistes liikmesriikides toimunud käibe ja tasumisele kuuluva käibemaksu kohta.
Tänu sellisele lihtsustusmeetmele ei suurene piiriüleste kauplejate maksukohustuse täitmise koormus märkimisväärselt. Maksukohustuslase asukohariigi maksuhaldur kannab teistes riikides tasumisele kuuluva käibemaksu vastavale riigile üle.
Euroopa Komisjon on pühendunud kaupade ja teenuste vaba liikumise tagamisele ja selle kindlustamisele, et üksikisikud ja ettevõtted saaksid ausa konkurentsi tingimustes sujuvalt tegutseda elektroonilises kaubanduses.
Kehtivate käibemaksureeglite tingimustes on 2015. a. mai ühtse digituru strateegia ja 2016. a. aprilli käibemaksu tegevuskava tõstnud prioriteetseks kõrvaldada piiriülese e-kaubanduse tõkked, mis tulenevad koormavatest käibemaksu haldamisega seotud kohustustest ja loomuomasest neutraalsuse puudumisest.
Muutmisettepaneku sisu
Eelnõu põhilised ettepanekud on:
Alates 1.01.2018 rakendatavad sätted
1. Käibemaksudirektiivi muutmine
Lisatakse 10 000 € suurune lävend teenustele, mis on praegu kaetud ühendusesisese elektrooniliste teenuste erikorraga. Kui ettevõtte piiriüleselt osutatavate elektrooniliste teenuste kogukäive jääb aasta jooksul alla selle lävendi, siis loetakse käibe toimumiskohaks ettevõtte registreerimisriik. Samas on see ettevõttele valikuline, ning MOSS süsteemis võib end käibemaksukohustuslaseks registreerida ka sellest lävendist madalama käibe korral.
Lisaks tehakse muudatus, mille kohaselt selle erikorra raames kohaldub alusdokumentide säilitamisele registreerimisriigis kehtestatud tähtaeg, mitte 10 aastat, nagu kehtiva õiguse puhul.
Kommentaar: kehtiva õiguse puhul tuleb käibemaks vastavalt tarbija asukohariigile arvestada alates esimesest euro sendist. Muudatuse korral loetakse käibe toimumise kohaks Eesti, kui Eesti ettevõte poolt piiriüleselt osutatud elektrooniliste teenuste käive jääb alla 10 000 euro aastas.
2. Käibemaksudirektiivi rakendusmääruse muutmine
Rakendusmääruse muudatuse ainus sisu seisneb selles, et alla 100 000 € käibega ettevõtted võivad kliendi asukoha tuvastada ühe tõendi alusel tõendite loetelust, mis on kehtiva määruse artiklis 24f (kliendi arveaadress, IP-aadress, pangaandmed, riigi mobiiltelefoni suunakood, kliendi lauatelefoniühenduse asukoht, muu ärilisest seisukohast oluline teave).
Kommentaar: Kehtivas määruses on lõpptarbija asukoha tuvastamiseks kahe tõendi kogumise nõue, ning muudatuse järel jääb see kohustus üle 100 000 € käibega maksukohustuslastele alles.
Alates 1.01.2021 rakendatavad sätted
1. Ettevõttelt tarbijale (B2C) osutatavate teenuste erikord, kui teenuse osutaja asub väljaspool ühendust (ühenduseväline erikord)
Muudatuse põhielement seisneb MOSS süsteemi laiendamises muudele teenustele, mille osutamise koht on EL-s ka ühenduseväliste maksukohustuslaste puhul.
Ühtlasi on MOSS-i järelanalüüsi alusel peetud vajalikuks deklaratsiooni esitamise perioodi pikendada (20 päevalt 30 päevale pärast maksustamisperioodi lõppu) ning paranduste tegemise võimalust jooksvas deklaratsioonis, mitte nende perioodide deklaratsioonides, mida parandus puudutab.
2. Ühendusesisest kaupade kaugmüüki ja teenuste osutamist puudutav erikord, kus tarnijaks on ühenduses asuv maksukohustuslane, kes ei asu tarbimisriigis (ühenduse erikord)
Sarnaselt eelmises alajaotises ühendusevälise tarne kohta kirjeldatule, laiendatakse MOSS süsteemi ühendusesiseselt elektroonilistelt teenustelt ka piiriüleselt tarbijatele osutatavatele teenustele, mille osutamise koht on tarbija asukoht.
Ühtlasi laiendatakse senist elektrooniliste teenuse erikorda ja MOSS süsteemi kasutamist ühendusesisesele kaupade kaugmüügile.
Nimetatud muudatuste tarvis täiendatakse käibemaksudirektiivi „ühendusesisese kaupade kaugmüügi“ definitsiooniga, ning kustutatakse direktiivi artikkel 34, mis praegu seab kaugmüügi puhul sihtliikmesriigis registreerimise kohustusele künnise.
Seega jääb kaupade kaugmüügi puhul samuti kehtima alates 2018 kehtestatav 10 000 € suurune käibe lävend, millest allapoole jääva kaugmüügi käibemahu korral loetakse B2C käibe toimumiskohaks maksukohustuslase registreerimisriik. Kuivõrd enam ei pea jälgima erinevate riikide käibemahu täitumist, ei peeta enam vajalikuks tarbijale müügiarve esitamist.
Samuti sätestatakse, et kaugmüügi puhul, mis toimub näiteks veebiportaali vahendusel (kus veebiportaal tegutseb enda nimel, kuid teise isiku eest), loetakse kaupade tarnijaks see portaal.
3. Kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüüki puudutav erikord, kus kauba väärtus on kuni 150 € (impordi erikord)
MOSS-i erikorda laiendatakse kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüügile. See kohaldub kaupadele, mille väärtus on kuni 150 €. See piir tuleneb impordi tollimaksu vabastuse summast. Sellistele kaupadele avatakse MOSS-il põhinev lihtsustus, mille kohaselt saab maksukohustuslasest importija (kauba saatja või vahendaja) esitada MOSS deklaratsioone ühes liikmesriigis, kuid erinevatesse liikmesriikidesse müüdud kaupade kohta. Süsteemi osaks on kvartalipõhine deklaratsioon kogu maksustamisperioodi käibe kohta, ning iga üksikut postipakki ei pea eraldi deklareerima.
4. Kolmandatest riikidest imporditud kaupade kaugmüüki puudutav impordi käibemaksu deklareerimist ja tasumist puudutav eriregulatsioon, kui impordi erikorda ei kasutata
Kui postipaki saatja on isik, kes ei kasuta alajaotises 2.3.3. kirjeldatud impordi erikorda (MOSS süsteemi), siis postiasutused, kullerfirmad või tolliagendid saavad kasutada selleks puhuks loodavat lihtsustusmeedet. Sellistele ettevõtetele antakse võimalus kuupõhistes elektroonilistes deklaratsioonides deklareerida saabunud postipakkide käive ja selle alusel maksta riigile postipaki saajatelt kogutud käibemaks.
Täiendava lihtsustusena nähakse ette käibemaksu standardmäära kohaldamine. Kui kaubasaaja soovib siiski sellise õiguse olemasolul vähendatud määra kohaldada, tuleb esitada tavaline tollideklaratsioon.
Selle eriregulatsiooni puhul tuleb samuti silmas pidada, et väikesaadetiste impordi käibemaksuvabastus tühistatakse.
Kommentaar: tulevikus on kõik Euroopa Liitu imporditavad kaubad maksustatud käibemaksuga alates esimesest euro sendist ja kustutatakse liikmesriigi võimalus vabastada alla 10 € või alla 22 € väärtusega imporditav kaup (väikesaadetis) käibemaksust.
Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi kokkuvõte
Komisjoni mõjuanalüüsis keskenduti ettepaneku mõjule VKE-dele. Kaalumisel olnud alternatiividest valiti välja see, mis analüüsi kohaselt on positiivse mõjuga nii VKE-dele kui liikmesriikidele. Valikute tegemiseks korraldati avalik konsultatsioon, mille põhjal esitas Komisjon ettepanekud elektrooniliste teenuste maksustamiskoha ja MOSS-i kohaldamise kohta – nimelt künnise vajadus, koduriigi reeglite kohaldamine arvete väljastamisel ja alusdokumentide säilitamisel, maksukontrolli koordinatsioon jne.
Mõjuhinnang näitab, et senine MOSS on säästnud ettevõtetele 500 miljonit eurot võrreldes sellega, kui oleks pidanud jätkuma tarbimisriigis maksukohustuslaseks registreerimine ja käibemaksu maksmine. See on keskmiselt 41 000 € iga ettevõtte kohta. Võrreldes alternatiiviga on kokku hoitud 95% kulusid.
MOSS-i hinnang aitab tagada, et uus algatus rõhutab 2015. a. rakendunud reeglite positiivseid külgi ja tegeleb puudujääkidega. Sellest lähtudes on näiteks tehtud ettepanek alates 2018.a rakendada piiriülest künnist 10 000 € ja alla 100 000 € käibega ettevõtetel võimaldada koguda tarbija asukoha tuvastamiseks vaid ühte liiki tõendit.
Komisjon on ettepanekute tulemusel hinnanud liikmesriikide iga-aastaseks käibemaksutulu kasvuks 7 miljardit eurot. Ettevõtete halduskulu peaks vähenema 2,3 miljardit eurot aastas.
Ootame ettevõtjate tagasisidet
Muudatuste puhul on tegemist Euroopa Komisjoni ettepanekutega, mille osas kujundavad liikmesriigid alles oma seisukohti. Ootame ettevõtjate tagasisidet ja arvamusi kirjeldatud muudatuste osas hiljemalt 20. jaanuariks e-posti aadressile: signe@e-kaubanduseliit.ee.
Täiendav lugemine:
Paketi avaldamise pressiteade
Lõpptarbijale suunatud piiriülese e-kaubanduse käibemaksu ajakohastamise pakett
Käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) ja direktiivi (2009/132/EÜ) muudatused
Käibemaksudirektiivi rakendusmääruse (282/2011/EL) muudatused
Käibemaksudirektiivi (2006/112/EÜ) muudatused, mis on seotud e-raamatutega
Lisainfo:
Signe Kõiv
Eesti E-kaubanduse Liit
signe@e-kaubanduseliit.ee
[1] Kuna hetkel kohaldatakse süsteemi ainult elektroonilistele teenustele, siis nimetatakse seda väikeseks ühe akna süsteemiks.
Uudised otse e-kaubanduse mootorist
Teame täpselt mis e-kaubanduses toimub ning kuidas seda äri arendamiseks kasutada. Jagame neid teadmisi hea meelega ülevaadete, uuringute ja koolituste kaudu. Et kasvamine ja ostmine oleks lihtsam.
Eesti e-kaubanduse maine ja käekäik on meile olulised. Seisame selle eest, et Eesti e-kaubandus vastaks headele tavadele ja kõrgetele kvaliteedistandarditele. See on kasulik nii ostjale kui müüjale.
Muudame koos e-kaubanduse turvalisemaks. Meie “Turvaline ostukoht” kvaliteedimärgis tagab ostjale kontrollitud ja rangetele tingimustele vastava ostukogemuse ning tõstab müüja usaldusväärsust ja parandab mainet.