Peeglike, peeglike seina peal, millise pakendivaliku teevad e-poodlevad eestlased?

Suurem osa e-poodidest pakivad jätkuvalt oma tooteid plastpakendisse. See on mõistetav – plastmass on odav, vastupidav ja võtab laos vähe ruumi. Küll aga on plastil vaat et kuratlikud saba ja sarved, mida on juba piinlik eirata.

Esiteks toodetakse plastmassi fossiilkütustest, mis on peamine inimeste poolt tekitatud süsinikuemissioonide põhjustaja ja kurjakuulutava kasvuhooneefekti kiirendaja. Teiseks on plastpakendid loodud eelkõige ühekordseks kasutamiseks – enamik plastist ei jõua kunagi taaskasutusse ega -töötlusesse, vaid lõpetab oma lühikese ja ebagrandioosse elu prügimäel, kus ta laguneb parimal juhul 500 aasta jooksul.

Jätkusuutlikud alternatiivid plastile nõuavad aga tihti lisaliigutusi, mis nad lõpuks justnimelt jätkusuutlikuks teevad. See peegeldub ka hinnas. Kelle südametunnistusel võiks aga jätkusuutlikkus olla – kas müüja või kliendi? Kuigi üksikud e-poed on nõus keskkonna säästmise nimel valmis oma osa kasumimarginaalist ära andma, siis enamasti jääb see kulu tarbija kanda.

Eesti peab veel end tõestama

Hiljuti läbi viidud uuringus selgus, et enam kui pooled Eesti e-poodlejatest eeldavad keskkondlikku vastutustunnet nii kaubamärkidelt kui ettevõtetelt. Kolmandik vastajatest on nõus jätkusuutlike toodete ja teenuste eest ka lisatasu maksma. 

Tegemist pole kehva tulemusega, ent üleeuroopalistele näitajatele jääme veel alla. Laiema Euroopa tarbijaskonna luubi alla võtnud uuringust tuli välja, et 77% protsenti eurooplastest on valmis väiksema negatiivse keskkonnamõjuga pakendite eest rohkem maksma. Seda sõltumata ka kasvavast elukallidusest, vastasid 61% lääneeurooplastest kolmandas uuringus.

Kuna küsitluste tulemused on paljulubavad, otsustas Eestis jätkusuutlikke postipakendeid tootev Woola läbi viia eksperimendi, et näha kas tarbijad sõnadele vastavalt ka käituvad.

Allikas: @medifumee Instagramis

Eksperimendis osa võtnud e-poed haarasid ohjad

Woolal hakkasid sõrmed sügelema – kuidas käituvad e-poodlevad eestlased praktikas? Eksperimendiks löödi käed kahe Eesti e-poega: Medifum ja Hammas32. Medifum on keskendunud heaolu- ja tervisetoodetele ning Hammas32 pakub oma e-poes suuhügieeniga seonduvat.

Eksperiment oli lihtne ja korralik: Woola andis e-poodidele kasutada Woola jätkusuutlikud postipakendid ning e-poed lisasid ostu vormistamise käiku võimaluse saada tellimus väikese lisatasu eest kestlikus pakendis. Hinna ja sõnastuse panid e-poed paika ise.

Medifumi e-poe kassas nägi see valik välja selline:

Ja Hammas32 e-poes:

Eksperimendi esimesel kahel kuul ehk augustist septembrini oli Medifumi e-poes jätkusuutliku pakendi hind 0,95 eurot ja Hammas32 e-poes 0,49 eurot. Viimasel kuul ehk oktoobris olid hinnad vastavalt 0,78 eurot ja 0,29 eurot. 

Kokku tehti nelja kuu jooksul tehti e-poodides 7753 ostu. 

Vastutus lasub poodidel

Jätkusuutlik pakend valiti kassas 458 korral, mis tähendab, et vaid kuuel protsendil kõigist ostudest. 

Katse käigus andis tulemustele küll hoogu pakendi hinna langetamine. Esimesel kahel kuul valiti Woola pakend 4,7% kõigist ostudest ja soodsamate hindadega viimasel kuul 7% puhul kõigist ostudest. 

• €0.95 hinna juures valiti jätkusuutlik pakend vaid 2.4% kõigist ostudest
• €0.78 hinna juures 6% ostudest
• €0.49 hinna juures 7.1% ostudest ja 
• €0.29 hinna juures 8% ostudest.

Tulemustest järeldame, et Eesti e-poodides ostlejad ei ole veel valmis ise jätkusuutliku pakendi kulu kandma ning vastutus lasub seega e-poodidel endil.

Hammas32 esindaja Ken Daniel kommenteeris, et on tulemus oli paraku veidi oodatust madalam. “Ootus oli, et vähemalt 15% klientidest valib loodussõbraliku pakendamise, reaalsuses valis siiski alla 10%. Usun, et paremini kliente teadvustades ja selgitades võiks tegelikult jätkusuutlikku pakendi valida ikkagi 30-40% klientidest, sest tegelikult ju hoolime kõik meid ümbritsevast keskkonnast, eriti kui veel nii kihvt alternatiiv kui Woola olemas on” nentis ta. Mitmed kliendid võtsid isegi selle jaoks aega ja kirjutasid ettevõttele ka e-kirju ja sotsiaalmeediasse, et neid selle lisavaliku eest tänada ja kiita.

Medifumi esindaja Kadri Eisleri sõnul sai ka Medifum klientidelt positiivset tagasisidet. “Klient kiitis, et pakendid on just tehtud lambavillast kuna ka teema mees taaskasutab lambavilla,” teatas Eisler.

Eisleri sõnul jäi Medifum eksperimendi tulemustega rahule. “Tuleb arvesse võtta, et keskmise Eesti tarbija jaoks ei ole jätkusuutlikkus veel väga oluline faktor. Meie näeme klientide üles näidatud huvi vaid positiivse märgina,” kommenteeris Eisler. 

Eelmisel aastal Eestis tehtud uuringust selgub et üle poole – 56% – Eesti tarbijatest on vähemalt korra kaalunud oma ostude keskkonnamõjusid. Kuna veel 2014. aastal oli see number vaid 18% juures, võib seda võtta korraliku edasiminekuna. Kuigi, taaskord, üleeuroopalises pildis oleme keskpunktist madalamal.

Rohelise tarbija paradoks suunab teise alguspunktini

Kui eksperimendi eelselt lugesime poolentusiastlikult uuringutest, mille puhul kolmandik eestlasi peab oluliseks jätkusuutlikku pakendit, siis Woola eksperimendi tulemusel pidasid päriselt paika vaid 6% e-poodlejate sõnad. Tegelikult on selline tulemus üpris tavapärane – tarbijad tihti ei tee otsuseid vastavalt oma väärtustele. 

Uuringute läbiviija Forresteri juhtivanalüütik Thomas Husson kutsub seda rohelise tarbija paradoksiks. Tema sõnul teevad tarbijad pidevalt jätkusuutlikkuses järeleandmisi, seades esikohale odavamad hinnad, kiiruse, mugavuse ja muud omadused, ning seda teevad isegi n-ö rohelised tarbijad. Husson aga usub et ettevõtted saavad tarbijate käitumist mõjutada ning aidata ise neil vastutustundlikumaid otsuseid teha.

Woola projekti eesmärk oli teada saada, kui paljud e-poodlejad on valmis jätkusuutliku postipakendi eest väikest lisasummat välja käima. Tulemused viivadki mõtteni, et kuidas saaksid e-poed ostlejaid jätkusuutlike valikute tegemisel ise abistada. 

Üks vastus sellele küsimusele tuli välja juba meie enda uuringust – näiteks pakendi hinna alandamisel oli ostlejatele märgatav mõju. Võimalus oleks jätkusuutlik pakend seadistada ostukorvi vaikimisi valikuks – sellist taktikat on edukalt rakendatud näiteks organidoonorluse puhul. Väikseim samm oleks see valik e-poes lihtsalt rohkem esile tõsta, muidu on oht et see jääb kogu virvarris märkamata. Näiteks Soomest pärit riglevate pakendite tootja RePack kogemusel on võimalik 20-30% ostjatest saada nende pakendit valima kui seda pakkuda nn pop-upina:

Eksperiment tehtud, tulemused kõrva taga, entusiasm kõigest hoolimata purakam kui kunagi varem – Woola jätkab koostööd e-poodidega, et leida parimaid võimalikke viise jätkusuutlike pakendite laialdasemaks kasutuselevõtuks. 

P.S. Woola eksperiment ei olnud perfektne. See piirdus vaid kahe e-poega, mis müüvad sarnaseid tooteid. Sellest tulenevalt oli uuringu valim väiksemapoolne. 

‍

‍

Katheriin Liibert

Woola

www.woola.io