Mida siis tegelikult tähendab pretensioonide esitamise õigus?

Kontrollides erinevate e-poodide müügitingimusi, olen täheldanud, et tihti ei tee ettevõtja vahet pretensioonide esitamise õigusel ja garantiil. Tegemist on aga kahe täiesti erineva mõistega.

Kõige suurem erinevus nende vahel on see, et garantii (st müügigarantii) on vabatahtlik. Kuid see peab olema midagi enamat kui pretensioonide esitamise õigus. Näiteks on garantii hea lahendus siis, kui müüja või tootja soovib  pakkuda ettenähtud 2-aastase pretensioonide esitamise õiguse asemel hoopis 3 aastat, või pakkuda asendustoodet algselt ostetud toote remondi ajaks.

Pretensioonide esitamise õigus on tarbijalemüügi puhul seadusega ette nähtud.

Pretensioonide esitamise õigus tähendab seda, et müüja vastutab lepingutingimustele mittevastavuste eest, mis ilmnevad kahe aasta jooksul kauba üleandmisest ostjale. Esimese kuue kuu jooksul ilmnenud puuduse korral eeldatakse, et tegemist on tootmisdefektiga. Kui müüja sellega ei nõustu, peab ta ise vastupidist tõendama (näiteks sõltumatu ekspertiisi abil). Peale kuue kuu möödumist läheb see kohustus üle ostjale. Tõendamise kulud kannab esimese poole aasta jooksul igal juhul müüja. Ülejäänud pooleteise aasta jooksul kannab müüja kulud vaid juhul, kui ekspertiisist selgub, et tegemist oli tootmisveaga. Kui selgub, et defekt on tingitud näiteks toote valest kasutamisest, maksab ekspertiisitasud ostja.

Ostjal on õigus müüjat puudusest teavitada kahe kuu jooksul puuduse avastamisest. Kuid toote kasutamine tuleb lõpetada koheselt peale puuduse avastamisest. Näiteks kui seljakoti lukk järsku enam ei sulgu, tuleb seljakoti kasutamine lõpetada, kuna kasutamise jätkamine/liigse jõu rakendamine võib tekitada lisavigastusi ja hiljem võib olla probleemi põhjuse väljaselgitamine juba tunduvalt keerulisem. Samas ei saa ka eeldada, et tarbija koheselt keset tänavat koti tühjaks teeb ja asjad süles koju viib, et lukk rohkem kahjustada ei saaks. Siin tulebki läheneda mõistlikkuse piirides.

Paljud e-poed nõuavad pretensioonide esitamise korral ostu tõendavat arvet. Tegelikult ei tohi müüja keelduda pretensiooni lahendamast ka muude tõendite kasutamisel. Näiteks kui ostja esitab arvelduskonto väljavõtte. Samuti kui müüjal on arve või ostu sooritamise kinnitus olemas, saab kasutada ka seda.

Aga kui tarbija ostis kasutatud või juba ostu hetkel defektiga oleva toote, kas tal siis on õigus pretensioon esitada? Jah! Kuid ostja võib pretensiooni esitada vaid nö uue defekti kohta, mille osas ostu sooritamise hetkel kokku ei lepitud ning mida ei olnud ka sel hetkel näha.

Minult on tihti küsitud, kas toidukaupade ostmisel on eraldi tingimused pretensioonide esitamise osas? Otseselt eraldi tähtaegu tegelikult toidukauba puhul seadus ette ei näe. Pretensioonide esitamise õigus kehtib igal juhul kaks aastat. Kiiresti rikneva toote puhul kehtib aga ”mõistliku aja” põhimõte. Kui sa tellid e-poest õuna, mis on saabumise hetkel kergelt mädanenud, siis peab müüjat antud puudusest teavitama koheselt või esimesel võimalusel. Seadusega on küll ette nähtud, et tarbijal on õigus puuduse avastamise hetkest kahe kuu jooksul müüjat teavitada, kuid õuna puhul ei saa müüja ega ka ükski ekspertiis kahe kuu pärast (tegelikult isegi mitte mõne päeva pärast) tõendada, et defekt oli tootel juba kättesaamise hetkel, seega sellist pretensiooni hiljem lahendada ei ole lihtsalt võimalik.

Siin on hea lahendus, paluda ostjal tooted üle vaadata kulleri juuresolekul (seda ka kõikide muude tootekategooriate puhul), et koheselt puudustega kaup tagasi saata ning puudus/puudu olev toode fikseerida. Küll aga peab silmas pidama, et kui ostja ei vaata kaupa üle kulleri juuresolekul, ei tohi müüja keelduda hilisemat pretensiooni vastu võtmast.

Loe lisaks ka TTJA poolt koostatud pretensioonide esitamise ja garantii ning kaebuse lahendamise juhendit SIIN

‍

Kati Posti

Projektijuht

E-kaubanduse Liit

‍