Majanduse elavdamise ettepanekud ning kitsaskohad

Selleks on pakiautomaatide ja interneti kättesaadavuse tagamine ning maksud ja veelkord maksud!‍

Pea igal nädalal saab E-kaubanduse Liit mõnest maapiirkonnast pöördumise, milles uuritakse, et kas oleks võimalik algatada petitsioon pakiautomaadi toomiseks oma külla või on oma kodukanti pakiautomaadi saamiseks mõni muu viis. E-ostlemise maht Eestis on küll jõudsalt kasvanud, kuid maapiirkondades, kus elab pool Eesti elanikest, kellel on märkimisväärne ostujõud, on e-ostlemise maht väiksem ning seda peamiselt hõreda pakiautomaatide võrgustiku tõttu.

Takistust leevendaks pakiautomaatide paigutamine igasse suuremasse külla, neid on Eestis kokku ligi 4600. Läbimõeldult ja piisava tihedusega üle riigi paigutatud pakiautomaadid teeksid e-ostlemise mugavaks ja see oleks heaks alternatiiviks neile, kes elavad suurematest linnadest eemal, kel endal puudub igapäevane transpordivõimalus ning kel ostuvõimalus pakiautomaadi puudumise või kauge või ebasobiva asukoha tõttu puudub. 2022. aastal võiks e-ostlemise käive olla näiteks 1,8 või 2,4 miljardit eurot, st et me räägime mitte sadadest miljonitest, vaid miljardilisest lisakäibest, mis võiks 65-70 protsendi ulatuses tulla Eesti ettevõtetelt ja seda pakiautomaatide võrgustiku arendamise kaudu.

Riik ei pea võrgustiku rajamist doteerima, küll aga võiks riik näha siin suurt majanduse elavnemise võimalust ja olema valmis andma mõne garantii, laenu ja miks mitte tegema ettepaneku riiklikuks tellimuseks või koostööprojektiks.

Teine oluline küsimus on internetiühenduse tagamine. Paljudes külades, rääkimata taludest, puudub normaalne internetiühendus. Küsimus ei ole muidugi vaid e-ostlemise toetamises, vaid hoopis suurema kaaluga. Praegu on palju kaugtöövõimalusega töökohti – tööd saad teha kodus –, kuid kahjuks ei ole need töökohad kõigile võimalikud. Korralik internetiühendus aitaks elavdada maale kolimist ning toetaks hajaasustatust.

Kiire interneti olemasolu üle Eesti võimaldaks parandada ka maapiirkondades nii elu, olme ja töötegemise võimalusi, kui ka soodustaks tarbimist ja maksubaasi tõusu. Seda saaks riik doteerida kasvõi hetkel ülisoodsast laenurahast.

Peale pakiautomaatide ja interneti kättesaadavuse ei ole meil kättesaadavad ka maksud! 2020. aastal e-ostlesid eestimaalased Eesti Panga andmetel 1,43 miljoni euro ulatuses. Sellest pea 600 miljoni väärtuses osteti kaupu piiriüleselt. Sealjuures on oluline, et eestimaalaste üks eelistatuim e-ostlemise sihtkoht on Aasia. Olgu siis AliExpress või mõni teine e-pood.

Kuigi selle aasta juulist lõppeb küll alla 22 euroste saadetiste käibemaksuvabastus, ei kontrolli hetkel ega ka juulist keegi saadetiste tegelikku väärtust ning kogukäibe deklareerimist ja käibemaksu laekumist Eestisse (eriti just EL-i-siseste kaupmeeste puhul). Lisaks müüvad Eesti turul tuhanded Euroopa Liidu sisesed e-poed, paljud neist on eestikeelsed, millest võib järeldada siinset arvestatavat müügikäivet.

Kas ja kui palju Eestile aga müügi pealt Euroopa Liidu siseselt käibemaksu tasutakse, ei tea keegi. On selge, et mitmed kümned, kui mitte sajad miljonid eurod jäävad Eestil saamata.

Siinkohal võiks meile eeskujuks olla Soome, mis väga aktiivselt suhtleb enamuse Soome riigis tegutsevate e-müüjatega, kasvõi profülaktika mõttes, kirjutades et kas te ikka maksate kõik maksud toodetelt, mida siin müüte, Soome riigile? Nii saavad igal aastal sajad Eesti ettevõtted kirju Soomest, ükski Soome firma Eestist analoogset kirja aga ei saa.

Euroopa Parlamendi uuringu järgi tegid Eesti väike- ja keskmised ettevõtted 2019. aastal ainult kaheksa protsenti e-eksporti. Samal ajal leidub Eestis mitu tuhat e-poodi, millel oleks potentsiaali müüa ka väljapoole, kasvõi Baltikumis ja Skandinaavias. Riiklikud meetmed nagu KredExi käendus või laen jäävad sageli väikesele ettevõttele ebapiisavate tagatiste tõttu kättesaamatuks. Ka EAS eeldab e-ekspordi toetuse andmisel omaosalust, mis on jõukohane vaid suurele.

Nokk kinni, saba lahti? Kui riik doteeriks laienemist, andes ettevõtjale ekspordi arendamiseks euro, saaks riik edaspidi iga kuu tagasi kolm eurot (nagu teeb Aasia ja mitmed Euroopa riigid). Kasvõi mõne maksusoodustusega loodaks koheselt sadu uusi töökohti, järgneks käibekasv ja see dotatsioon makstaks riigile suureneva käibe ja tööjõutasuna kordades kinni.

Või siis võiks pöörata allasutuste kaudu tähelepanu ka väiksematele ettevõtetele. Ka meie e-eksport võiks olla vabalt 18, mitte kaheksa protsenti. Arutame antud ettepanekuid 8. märtsil kohtumisel uue Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministriga.  

Tõnu Väät, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht