Kuidas mõjutab raske majanduslik aeg e-kaubandust? Valdkonna tegijad annavad vastuse

Mõni pood juba tunnetab langust, teine mitte. Kuidas hoida kulusid kokku ja müüke aktiivsena? Kogemust jagavad ja Montonio, e-Selver, maarahvapood.ee, hammas32.ee ning E-kaubanduse Liit.

E-poodidele makse-ja tarnelahendusi pakkuva ettevõtte Montonio Eesti turujuht Mark Erik Kink ütleb, et nende statistika järgi on keskmine ostukorvi summa võrreldes aastataguse sama perioodiga veidi vähenenud ning ka ostude arv ühest e-poest on väiksem. “Nii kõrget inflatsiooni nägime viimati mitukümmend aastat tagasi, lihtsalt tuleb leida kokkuhoiukohti,” sõnab Kink.

Selveri äriarvestuse juht Kristjan Anderson nendib, et alates aprillist on toidukaupade müük langenud, seda nii füüsilises poes kui e-Selveris. “Tarbija on hinnatundlikum ja eelistab kampaaniatooteid,” kirjeldab Anderson. Hammas32.ee esindaja sõnul näevad ka nemad, et klientidel on impulssoste vähem, kuid suures plaanis on suuhügieeni investeerimine positiivse trendiga.

Maarahvapood.ee esindaja Teet Soasepp ütleb, et nemad veel ostujõu raugemist tunnetanud pole. “Meile tundub, et eelkõige loobuvad inimesed meelelahutusest, kuid kodused toimetamised aktiveeruvad,” nendib Soasepp ja lisab, et nende klient eelistab kvaliteeti ja on nõus ka selle eest maksma.

Mis ootab e-poode ees?

Kink arutleb, et e-kaubandusel on teoreetiliselt kaks varianti: “Käive väheneb, sest tarbijal on vähem raha, või siis käive kasvab, sest mõnes e-poes on siiski odavamad hinnad kui füüsilistes poodides ehk inimesed vahetavad füüsilise poe ostud e-poodlemise vastu.”

Anderson ütleb, et tarbijal on tekkinud kohati põhjendamatu ootus, et e-poest peakski kauba odavamalt saama. “Hind, mida praegu e-Selveris kullertasu eest maksta tuleb, ei kata kaugeltki kulusid, mis selle teenuse omahind on. Toidukaupade e-pood on mugavusteenus, kus tarneahelas on kauba komplekteerija, autojuht, auto- ja kütusekulu” kirjeldab Anderson kuluallikaid ja lisab, et e-Selveri kullerteenus on aastatega samaks jäänud ning nad teadlikult kommunikeerivad tarbijale, et tegemist on ressursinõudliku teenusega.

E-poodide suurimad väljakutsed

Soasepp ütleb, et praegusel ajal on suurimaks katsumuseks suurenevad laohalduse kulud. “Tarbija ootab ikkagi kiiret teenindust. Seepärast me püüame väljastada kõik tellimused samal päeval. See aga tähendab, et kaup peab olema laos. Samas pitsitab meid ruumipuudus ja suurenevad kulud,” selgitab Soasepp olukorda.

Selveri jaoks on suurim väljakutse hoida e-poe rentaablust. “e-Selveri teenusel on oma valulävi. Tunneme hindade survet ja näeme, et ressursid kallinevad. Kuskil on punane joon ees, kust edasi pole enam mõistlik teha. Ühel hetkel pakkusid viis üleriigilist jaeketti e-poe teenust, kuid supp läks lahjaks. Me mõistame hästi oma konkurentide põhjuseid, kes oma e-poe teenust piirasid,” ütleb Anderson.

Nii Selveri kui maarahvapood.ee esindajad kinnitavad, et väljakutseks on muuhulgas tarkvaraarendused. Andersoni sõnul võib mõnikord olla tarkvara uuendamine suurem väljakutse kui täiesti uue tarkvara kasutuselevõtt. “Leht peab ladusalt töötama igas brauseris, nii iOSis kui Androidis, kus igal pool on oma spetsiifika – ühes avaneb hüpikaken, teises mitte, kord kadusid tarkvarauuendusega klientide ostunimekirjad jne,” kirjeldab Anderson arendusprotsesside keerukust.

Hammas32.ee esindaja Ken Daniel ütleb, et nende jaoks on suurimaks väljakutseks eesmärkide saavutamine, sest toodete omahinnad järjest tõusevad. “Ka toodete kättesaadavusega maailmast on kohati probleeme,” ütleb Daniel.

Kuidas saavutada e-poega edu?

Kink ütleb, et Montonio kogemus nii Eesti kui välisturul näitab, et e-poe edukuses mängib aina enam rolli lisaväärtus, mida konkurendid ei paku: “Kodumasinate puhul näiteks transpordiga koos tasuta paigaldus, täpne ülevaade kauba saabumise ajast (mis võib saada isegi võimsaimaks konkurentsieeliseks), järelmaksu või maksa-hiljem võimalus,” kirjeldab Kink trende. Daniel lisab siia näite, et hammas32.ee pakub klientidele personaalset nõustamist, mida paljud teised poed ei tee.

Kulude kokkuhoidmiseks annab Kink mõned soovitused. “Vaata üle oma püsikulud – kui palju maksad serveriteenuse, tarkvarahalduse või maksete teenustasude eest? Mõõda oma e-poe konversioone – kui palju külastajaid jõuab ostukorvi, kui suur on ostu pooleli jätnute protsent ja millisel põhjusel on ost pooleli jäänud? Kui see pilt on selgem, näed ka kitsaskohti, mille parandamisel saad ostude arvu ja käivet kasvatada,” ütleb Kink.

Tõnu Väät, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht:

Eestis oli enne pandeemiat ca 4500 e-poodi, hetkel üle 7000, neist paljud väikesed ja alles alustavad ettevõtted. Hinnatõus hakkab mõjutama neid, kes ei müü esmatarbekaupu ja kes pole digiturunduses väga võimekad. Inflatsioonihirmus on hetkel kuum kaup elektroonika, juba keerulisem aga näiteks ehete ja kosmeetika valdkonnas.

Kriisid on alati head selleks, et turuosa võita – kes on nutikas ja aktiivne, see väljub järgneva aasta-kahe jooksul tugevamana. E-kaubandus on kasvanud pandeemias kordades ja võrdlusbaas eelmise aasta või kahega ei ole kõige õigem – kaubanduskeskused ei ole kinni! Kui teed väikse kasvu eelmisest aastast IV kvartalis või 2023 alguses, oled tubli!

Mis praegu hästi töötab, on sooduspakkumine. Kui sul on hea kaup ja hea hind, võid teha väga hea müügi. Lisaks tasub üle vaadata e-poe kasutajamugavus – küsi vähem andmeid, parenda otsingumootorit, paku 1-2 päeva tarnet, rikasta tooteinfot, lisa pildid, videod ja reaalajas chat. See on ka konkurentsieelis suurte rahvusvaheliste müüjate ees.

‍

Helen Külaots

‍