Kohalikud reklaamijad on enam suunanud oma turundusraha nii otsingureklaami kanalitesse kui ka sotsiaalmeediasse. Jõudsalt kasvasid Google, Youtube, Facebook.

Kohalikud reklaamijad on vahendajate kaudu suunanud enam oma turundusraha nii otsingureklaami kanalitesse kui ka sotsiaalmeediavõrgustikesse. Jõudsalt kasvasid Google, Youtube, Facebook.

‍Kantar Emori kokku pandud 2020. aasta reklaamipanuste netosummad näitavad Eesti koguturu reklaamimahuks koos otsepostiga 88,69 miljonit eurot. Kui varasematel aastatel oli turg mõõdukas kasvus (+2,5%), siis 2019. aasta võrdluses on reklaamituru kogumaht langenud 17 protsenti.

Kõige suurem paanika tabas reklaamijaid 2020.a. esimese kvartali viimasel kuul, kui Eesti valitsus kuulutas seoses viiruse järsu levikuga välja eriolukorra, ning eskaleerus teises kvartalis, mil erinevate meediatüüpide reklaamirahad vähenesid olenevalt meediatüübist 2019. aasta teise kvartaliga võrreldes kuni 61 protsendi võrra. Hetkega pea peale pööratud reklaamimaastiku teist poolaastat võib iseloomustada kui äraootaval seisukohal olekut ning aasta viimane kvartal näitas reklaamiturul juba stabiliseerumise märke.

Reklaamituru osakaalu poolest (turuosad on arvutatud ilma otsepostita) suurim osa ehk 27 protsenti on endiselt televisiooni käes nagu eelnevatel aastatel, teenides 21,88 miljonit eurot. Kohaliku internetireklaamituru osakaal kogumahust oli 26,3 protsenti ning maht 21,33 miljonit eurot, jäädes vaid pisut alla televisioonile. Välireklaami osakaal oli 16,3 protsenti ehk veidi üle 13 miljoni euro.

Reklaam paberajalehtedes moodustas koguturust 14,7 protsenti ning olles rahaliselt ligi 12 miljonit eurot. Raadioreklaami maht moodustas möödunud aastal koguturust 11,4 protsenti ning teenis 9,22 miljonit eurot. Ajakirjade osakaaluks kujunes 4,3 protsenti ning mahuks pea 3,5 miljonit eurot. Otseposti reklaamimaht rahaliselt oli 2020. aastal 7,67 miljonit eurot.

Nagu eespool toodud võrdlust meedatüüpide ja majandussektorite vahel, kus teatud sektoritel on väga kehv olukord ning mõni tuleb välja võitjana, saab ka reklaamikanaleid tüübiti jagada samal põhimõttel.

‍Internet on just üks neid meediatüüpe, mis eelmisel aastal oli n-ö võitjate leeris. Eesti kohalik internetireklaamimaht 21,33 miljonit eurot on aasta kokkuvõttes vaid 5 protsenti väiksem eelnevast aastast (aasta varem oli kasv 10%), saades raputada vaid aasta esimeses pooles ning taastudes jõudsalt juba kolmandas kvartalis, seejuures liikudes teisel poolaastal 6-protsendises kasvus.

Teised traditsioonilised meediatüübid, välja arvatud välimeedia, mis suutis tänu digireklaamikanalitele aasta viimase kvartali 2,3-protsendise kasvuga plusspoolele tagasi tuua, ei suutnud aasta lõppu paraku veel kasvuks pöörata. Lisaks internetile ja välimeediale suutis ka otsepost 2020. aasta viimasel kvartalil väikese kasvu saavutada, olles võrreldes varasema sama perioodiga 1,9 protsenti plusspoolel.

Kantar Emori kogutud andmete põhjal liikus 2020. aastal 14 suurema agentuuri vahendusel Eestist välja lisaks kohalikule internetireklaamituru rahale ca 16,24 miljonit eurot reklaamiraha.

Võrreldes 2019. aastaga on Google’isse ja Facebooki panustatud Eesti reklaamiraha kasvanud 6 protsenti. Kahe suurema välismaise reklaamikanali summade puhul tugineme oma analüüsis 14 Eesti suurema meedia- ja digiagentuuri teabele. Nende vahendatud reklaami netopanus Eestist välja liikunud reklaamirahana oli 2020. aastal ca 16,24 miljonit eurot. Reklaamiraha kasv ei ole küll jätkanud sellise tempoga nagu eelnevatel aastatel, kuid tervikuna näitavad reklaamirahad nendes kanalites 6-protsendilist lisa (ca miljon eurot) eelmisel aastal.

‍Need summad on vaid suuremate reklaamivahendajate kaudu liikunud rahad. Lisaks agentuuride vahendusel reklaamiraha suunamisega Google’i ja Facebooki kanalitesse teevad ka väiksemad reklaamijad sinna otsepanustusi ning siinkohal on lõpplikku summat üsna keeruline kindlaks teha.

Kuid nüüd, kui 2020. aasta vahendajate kaudu liikunud summad koos, võime öelda, et kohalikud reklaamijad on vahendajate kaudu suunanud enam oma turundusraha nii otsingureklaami kanalitesse kui ka sotsiaalmeediavõrgustikesse.

‍Rahalistes mahtudes tähendab see, et Google’isse ja YouTube’i liikus vahendajate kaudu 2020. aastal 9,7 miljonit eurot ja Facebooki ning Instagrami 6,5 miljonit eurot. Kui varasematel aastatel on kasv olnud jõudsalt suurem, siis eelmisel aastal saavutasid Google’i ja YouTube’i kanalid kasvuks 12 protsenti.

Seevastu Facebooki ja Instagrami reklaamirahad jäid esimest korda praktiliselt samale tasemele, olles isegi 2 protsendi võrra väiksemad kui 2019. Sotsiaalmeediasse suunatud rahasummade languse taga võib olla ka asjaolu, et reklaamijad kas ei kasutanud keerulisel ajal suuremate vahendajate teenuseid enam nii aktiivselt, vaid suunasid otseostudega reklaamiraha Facebooki reklaamivoogu või panid rohkem rõhku oma nähtavusele Google’i otsingumootoris.

‍Reklaamiturg Baltikumis

‍2020. aasta Läti ja Leedu reklaamiturg sarnaneb Eesti omaga. Kogu Baltikumi reklaamituru muutus võrreldes 2019. aastaga oli -15,1 protsenti, mis teeb reklaamimahuks kolme Balti riigi peale 262,2 miljonit eurot. Kõige suurem langus 2020. aastal oli Eestis (-17,0%) , järgnesid Läti (-16,4%) ning Leedu (-12,5%). Erinevalt Eesti meediaturust on Lätis ja Leedus meediatüüpide reklaamimahtude osakaalud tugevalt kaldu telereklaami poole, püsides stabiilselt 45 protsendi piirimail kogureklaamimahust ning näidates Eesti telereklaamituruga võrreldes pea poole väiksemat langust (Lätis -10,7% ja Leedus -6,3%). Sealsete turgude teist positsiooni osakaalu poolest hoiab internet.Lisainfo: https://www.kantaremor.ee/blogi/2020-aasta-reklaamiturg-paanika-seisukohavott-stabiliseerumine/