Eestlaste internetist kaupade ostmine kasvas jõudsalt, ruumi kasvuks jagub veel

Eesti elanikud tegid 2019. aasta esimeses kvartalis viiendiku võrra rohkem e-oste kui eelmise aasta kolmel esimesel kuul. Arvestades Euroopa kogemust ja seda, et Eestis on internetikasutajate osakaal rahvastikus üks Euroopa suurimaid, on e-ostude mahul ruumi veelgi kasvada.

Eestimaalased tegid 2019. aasta esimeses kvartalis e-poodidest iga päev keskmiselt 90 000 ostu kogusummas 3,3 miljonit eurot. Eesti ja välismaa kauplusi kasutati e-ostudeks seejuures enam-vähem võrdselt.

Eesti e-poodi eelistades kasutatakse kaupade ja teenuste ostmisel kõige sagedamini pangalingi võimalust, millega tehakse umbes 33 000 ostu päevas. Ligikaudu iga neljas ost tehakse Eestis pangakaardiga.

Pankade andmetest tuleb välja, et Eesti elanikud on ka usinad lotomängijad. Iga päev ostetakse pangalingi kaudu lotopileteid või osaletakse muudes hasartmängudes 17 000 korral.

Kuigi e-ostlemise kasv avaldab statistikas muljet, näitab Euroopa riikide võrdlus, et Eestis on internetiostude kasvuks veelgi ruumi. Rahvusvahelise pakiveoteenuse pakkuja DPD Groupi tellitud uuringu järgi ostetakse Eestis 8,2% füüsilistest kaupadest e-poodidest.

Euroopas on kõige aktiivsemad e-ostjad Saksamaal ja Ühendkuningriigis, kus e-ostud moodustavad kõigist ostudest vastavalt 13,4% ja 13,1%.Euroopas on see osakaal keskmiselt 11,5%.

Samast uuringust selgus, et Eesti inimesed tellivad internetist kõige sagedamini ilu- ja tervisetooteid, järgnevad tehnika ja elektroonika ning riided. Kõige sagedamini tellivad Eesti inimesed kaupa Hiinast, Ühendkuningriigist ja Saksamaalt.

Statistikaameti andmetel on Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu viimasel viiel aastal kasvanud keskmiselt 5% aastas. Samal ajal on e-kaubanduse käibe kasv olnud märksa suurem (viimasel viiel aastal keskmiselt 23% aastas).

Tiina Soosalu, Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna spetsialist