Eesti pakituru kokkuvõte 2021.a.

2020.a kasvas pandeemiast tingitult e-kaubandus tavapärase 25-27% asemel 50%. Pakiautomaatidesse liikus eraisikute poolt ettevõtetest tellitult 9 056 631 pakki. Äsja kokku arvutatud 2021.a. pakiautomaatide pakkide mahuks saime 12 058 995 pakki, mis teeb 2021.a. kasvuks 33%. Kõige suuremat turuosa, 47%, omas 2021.a. Omniva. Siinkohal tasub märkimist pikemaajalisema monitooringu tulemusena Omniva turuosa, mis oli 2020.a. 52% ning 2021.a. lõpus 41%. Aastane keskmine tuli siiski veel 47% ning languse põhjus on väga pragmaatiline- rahvusvaheliselt mahult (peamiselt AliExpress) tingitud konsolideerimisest (soodsama tarnekulu tõttu on hakatud ühe tellija pakke kokku üheks saadetiseks panema, mis ei tähenda vähem tellimusi, kuid konsolideeritult vähem saadetisi). Eesti siseselt mahult ei ole Omniva langenud ning on samavõrra kasvanud konkurentidega. DPD turuosa oli 2021.a. 23%, kuid tuleb märkida, et on aasta teises pooles olnud 26-27%. Smartposti turuosa oli 2021.a. 30%, mida on aasta lõpupoole tugevalt hoitud.

Nagu mainitud, on DPD teinud 2021.a. kõige suuremat kasvu ning pannud juurde kõige rohkem pakiautomaate. Edu ja turuosa valem on pakiautomaatide võrgustikus, ligipääsetavuses, heas klienditeeninduses/kogemuses, mitte niivõrd hinnas.  2022.a. prognoosime sarnast mustrit 2021 aastale mahus, kuid tõenäoliselt võrdsustuvad veelgi 3 tegija turuosad.

2020-2021 tekitas juurde tuhandeid uusi e-poode. Väga paljud neist ei ole elujõuliseks osutunud. Meie hinnangul on Eestis ca 6000 e-poodi (tegeleme hetkel täpsema monitooringuga). Suured tegijad on ikka need samad, kes olid ka enne pandeemiat. Tõsi, e-kaubanduse buum on toonud juurde Eesti turule rahvusvahelisi tegijaid (Boozt, Zalando, Aboutyou), Amazon laienes Rootsi jpm. Eesti e-poodidest pea 70% ei vasta jätkuvalt 100% kõikidele seadustele ning ei kasutata ära täiel määral konkurentsieeliseid rahvusvaheliste tegijate ees (7 päevane kiire komplekteerimine ja tarne, eestikeelne vahetu ja kiire kliendisuhtlus, kaup, mida saaks samal päeval postitada).

Maksekeskuse statistikal tuginedes ei näe me enam pööraseid 100% (või kõrgemassegi) suurusjärku ulatuvaid numbreid, vaid oleme tagasi 25-30% aastakasvude juures ja käibes, nagu enne pandeemiat. Maksekeskuse, kes vahendab E-kaubanduse Liidu hinnangul ca 50% kogu Eesti e-kaubanduse käibest, käibekasv oli 2021.a. ca 40%. Tõsi küll, vahepealse perioodi piirangutelained on võrdlusbaasi numbrites sektori harjumuspärast sesoonsust omajagu sassi löönud, mistõttu aastakasvude statistikas võib kuude kaupa märkimisväärseid anomaaliad esineda, mille tunnistajaks oleme kindlasti ka 2022. a. Tasub rõhutada, et Maksekeskuse statistika põhjal oli 2021. a. iga kuu tehingumahtudes suurem kui sama kuu aasta varem, mis viitab, et pandeemia on tõepoolest toonud püsivaid muutuseid tarbijakäitumises ja turg on teinud olulise arenguhüppe.

Sügis-talv tõi oma üllatused. Kõigepealt september 2021, mis tänu pensionifondidest vabanenud rahale tõi kaasa tarbimispeo ebatavalisel kuul. Ka novembrikuine E-smaspäev ületas ootuseid ja varasemaid rekordeid. Sellele järgnenud Musta Reede ning jõulueelse müügi kohta aga annavad nii statistikanumbrid kui ka kaupmeeste hinnangud leigeid signaale. Oodati rohkemat, mis on ühest küljest märk sellest, et me olemegi oma ootused vahepeal väga kõrgeks kruvinud, aga teisalt ka sellest, et kaubanduskeskused alternatiivina ja suurte välismaiste veebipoodide kasvanud aktiivsus on olulised jõud, millega e-poodnikel jälle arvestada tuleb.

Eesti pakituru monitooringut teostab E-kaubanduse Liit koostöös Omniva, Smartposti ning DPDga.

Tõnu Väät

Eesti E-kaubanduse Liit

‍