Eesti e-kaubanduse kokkuvõte 2024 aastal

Eestlased tellisid 2024 aastal pakiautomaatidesse 17 miljonit pakki, mida on 14% ja 2 miljonit pakki rohkem, kui 2023 aastal

2024 aastal kuulus pakiautomaatide mahust 45% Omnivale, 27% Smartpostile, 26% DPD`le, Venipak jäi napilt alla 2%. DPD on sügisest jõudsalt kasvu teinud ning Smartposti edastanud ja sama trend jätkub ka 2025 aasta alguses. 2024 aastal sisenes Eesti turule Unisend (Leedu Post), kes on aga 2025 aastast saanud enda kätte hinnanguliselt vähemalt 60% kogu Temu mahu ning seetõttu kasvab turul päris suureks tegijaks 2026 aastaks.

2024 aasta e-kaubanduse käive Eestis oli 5,2 miljardit eurot, mis on 18% rohkem, kui 2023 aastal

‍Käive kasvas rohkem kui pakkide maht, mis on ka loogiline, kuna hinnad on tublisti tõusnud. Lisaks viib keskmist tellimuse väärtust alla Aasiast tulev maht, kus keskmine paki maksumus jääb 30 euro alla ning maht sealt kasvab kiiremini kui Eestist ostlemine. Ühes kuus oli 2024 aastal e-kaubanduse käibeks Eestis 430 miljonit eurot ning 1,4 miljonit pakki. Pakiautomaatide mahtudele lisandub veel ca 15-18% kullermaht. Keskmise pakiväärtuse saab ka muidugi siit välja arvutada kuid tasub välja tuua, et Aasiast tulev keskmine pakk on väärtusega alla 30 euro ning oluliselt alla eestisisesele väärtusele. Meie statistika näitab, et Asiast tellitakse pigem “vidinaid”- telefoniümbrised, laadijad, pisielektroonikat, kuid ka tegelikult järjest rohkem rõivaid ja elektroonikat. Olgu siinkohal ka välja toodud võrdluseks, et kui Temu vahendab ca 80 000 Aasia tootja kaupa siis hiljuti on Kliimaministeerium kui ka Euroopa Komisjon välja toonud, et ca 34 000 kauplejat neist ei täida Euroopas kehtestatud tooteohutuse ja tootjavastutuse nõudeid. Nii, et tarbijana tuleks olla teadlik ja vaadata ning mõelda hoolikalt, mida ja kust ikkagi tellida. Ülisoodsale hinnale on reeglina mingi põhjus ja millestki ning kuskilt kokkuhoid.  

Eestlased tellivad kuus 72% pakkidest Eestist ning 28% pakkidest piiriüleselt

Ka see võib olla mõnevõrra üllatav ja tunduda, et piiriüleselt peaks olema rohkem pakke, kui aga siia sisse rohkem vaadata siis 80% piiriülesestest pakkidest tuleb Aasiast ning omakorda kui võtta puhtalt Eesti kapitalil olevad ettevõtted versus näiteks Temu, võib julgema meelekindluse hetkel isegi väita, et on võimalik, et Temust ei tellita vähem pakke (arvuliselt, mitte summaliselt) kui Eesti ettevõtetest ja see on päris õõvastav! Olgu ka mainitud, et Temu oli 2024 aastal suurim reklaamija meie regioonis (Meta, Google, kui ka online meedia portaalid).

E-kaubanduse käive on ca 25% kogu kaubandusest‍

Kas see on palju või vähe, on järjest muutuvat tarbijakäitumist arvestades (infootsing ja lehtede külastused suuremas osas mobiiltelefonist) kindel, et e-kaubandus kasvab 15-20% edasi iga-aastaselt ning tõenäoliselt jääb 40-50% juurde kogu kaubandusest lähi kümnendi jooksul. Selgelt on mobiiltelefon saanud peamiseks info- ja ka ostukeskkonnaks, mis tähendab, et kaupmees peab esmalt enda e-poe mobiilivaate ja kasutajamugavusega vaeva nägema.

Eestlane on jätkuvalt maailmas kõige rohkem pakiautomaadi ja pangalingi usku

ca 70% saadetistest automaatidesse ning 70% tehingutest tehakse kasutades pangalinki.  Eestis oli 2024 aastal ca 9000 domeeni, mis kasutasid mõnda e-poe platvormi ning makselahendust. Neist omakorda ca pooli lugesime aktiivseteks ehk “päris e-poodide” vääriliseks, kes igapäev tegelesid müügitegevusi ja tellimustega.

Kõige rohkem ostetakse pileteid, ilu ja elektroonikat

Üldiselt ostetakse kõige rohkem interneti teel jätkuvalt kontserdi, kino ja teatripileteid, mis on koguni 40% ostudest. Elektroonika on teisel kohal 30%, riided, jalatsid 25%, kosmeetika 25%, mööbel 21%, parfüümid 21%, spordikaubad 19%, mänguasjad ja lasteriided 18%, toidukaubad 12%, ravimid 7%. Kõige aktiivsed e-ostlemise riigid on jätkuvalt Suurbritannia ja põhjamaad. Mida lõunapoole, seda väiksem on e-ostlemise osakaal.

Eesti E-kaubanduse Liit monitoorib pakimahtusid koostöös Omniva, DPD, Smartposti ja Venipakiga. Käibe statistika pärineb koostööst Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeeriumiga ning baseerub Eest Panga andmetel.

Tõnu Väät

EestiE-kaubanduse Liidu tegevjuht

‍