Mõtete kogumiseks tööpäeval aknast välja vaadates ei avane sealt paljudele tavapärane ja tuttav pilt. Olukord on hetkel teistsugune ja et sellest paremini aru saada, viisid Dentsu Estonia ja Norstat Eesti läbi uuringu, kus küsisime tarbijate üldise käitumise ja meediakäitumise kohta.

Uuring viidi läbi veebiküsitlusena aprilli alguses ning sellele vastas 1000 eestimaalast vanuses 18-74a. Saadud tulemusi kommenteerib Dentsu Estonia uuringute juht Liisel Kalda ning soovi korral saab, tulemusi vaadata ka Dentsu Data Labs poolt tehtud dashboardis, kus on võimalik filtrite abil valida endale sobiva sihtrühma: https://bit.ly/covid19-ddl.

Enim hakkab tulemustest silma, et 91% on kriisi ajal teinud midagi oma tavapärastest harjumustest teisiti. Omakorda nende hulgas tuleb välja, et 66% on tühistanud oma kohtumised, 44% jäänud täiesti koju isolatsiooni ning 41% on leidnud võimaluse teha tööd kodukontorist. Koju isolatsiooni on jäänud pigem nooremad ja kõige vanemad. Kõige vähem on kodusesse isolatsiooni jäänud või saanud jääda keskmise sissetulekuga inimesed.

Mis puudutab inimeste ostukäitumist, siis märkimisväärne on, et 38% on varunud tavapärasest rohkem toitu ning majapidamistarbeid. Paraku on aga ka 34% otsustanud oma suuremaid oste edasi lükata.

Sihtrühm: 18-74a eestimaalased

 

Muutused Internetist tellimise ja ostmise osas. E-kaubanduse edust on viimasel ajal palju räägitud ning seda kinnitab ka meie uuring, sest internetist kaupu on tellinud 31% ning kui riiete ja jalanõude tellimine on ehk tavapärane, siis toidukaupade tellimine on tõusnud teisele kohale, mida on teinud vastavalt 10% uuringule vastanutest.

Uuringutulemustest näeme, et internetist tellijad elavad pigem, kas Tallinnas või teistes suuremates linnades. See on osaliselt kindlasti mõjutatud ka kohale toomise võimaluste piiratusest. Nii riiete, jalanõude kui ka toidukaupade e-poest ostjate põhiline profiil jääb vanusesse 18-45 aastat ning pigem eesti keelt kõnelevad inimesed.

Restoranidest ja kohvikutest koju tellijate hulgas on üsna ootuspäraselt suuremates linnades elavad inimesed, kellel on keskmine ja kõrgem sissetulek. Sarnaselt eelpool toodud e-poes ostlejatele on nad vanuses 18-40 aastat.

Erinevus tuleb aga sisse elektroonikakaupade ostjate osas, sest siin on ostjate geograafiline jaotus juba laiem ning elektroonikakaupadele jagub kliente erinevates paikades üle Eesti. Lisaks on nende hulgas rohkem mehi ning vanusevahemik veidi laiem 18-50 aastat.

E-poodide omanikele on siit oluline kaasa võtta info, et nüüd, kus e-poest ostjate profiil on võrreldes varasemaga muutunud ehk lisandunud on hulk neid, kes varem eelistasid füüsilist kauplust, siis tasub sihtida laiemalt.

Igapäevaste liikumiste mõttes on eriolukord kõige suuremat mõju avaldanud tavapoodides käimisele, autoga- ja ühistranspordiga sõitmisele. Neid tehakse nüüd selgelt vähem. Jala liikumine ja rattasõit ei taha hästi ühte ega teise kategooriasse mahtuda, sest on inimesi, kes liiguvad nüüd tunduvalt vähem, samas on kasvanud nende inimeste arv, kes seda varasemast pigem sagedamini nüüd teevad. Tõsi küll tõenäoliselt on eesmärgid nüüd teised, jalgsi liikumine ning rattasõit on pigem vahelduseks kodus istumisele ning ei ole niivõrd seotud töiste käimistega.

Inimeste muutunud liikumised on ka hea alus, mille pealt praeguses olukorras kampaaniat planeerida, lisaks mõjutab siinkohal loomulikult ka eelarve suurus. Järgmisena ongi ära toodud meediakasutuse muutused eriolukorra ajal. Meediakasutuse järgi saab meediatüübid jagada laias laastus kolmeks: intensiivsema, stabiilsema ning kahanenud kasutusega meediatüübid. Järgneval graafikul on näha, millise meediatüübi kasutamine on riigis kehtiva eriolukorra ajal enim muutunud.

Sihtrühm: 18-74a eestimaalased

 

Nagu näha on enim kasvanud uudiseportaalide kasutamine, kus väidete „palju rohkem“ ning „mõnevõrra rohkem“ osakaal on kõige suurem. Samuti on teleka vaatamise aktiivsus pigem kasvanud ja ehkki seda kõigis sihtrühmades, siis oluliselt on see kasvanud ka noorte seas, keda varasemalt oli pigem keeruline läbi teleekraani kõnetada. Lisaks on võitnud antud olukorrast ka sotsiaalmeedia ning online videote vaatamine.

Raadiokuulajate arv on pigem jäänud samale tasemele, sest nii neid, kes kuulavad rohkem kui neid, kes kuulavad palju vähem on üsna võrdses osakaalus.

 

Mida eriolukorra kohta võiks meeles pidada:

  • Inimeste meediakasutus on muutunud ja kampaania planeerimisel tasuks meediatüübi kasutus ja kasutaja profiil üle kontrollida.
  • Kui mõelda kasvuvõimaluste ja uute klientide leidmise peale, siis esmajärjekorras tasuks uusi kliente otsida:
    • nende inimeste hulgast, kes juba kategooriat ostavad, aga ei ole veel konkreetse e-poe kliendid (võrreldes oma kliendiprofiiliga)
    • nende inimeste hulgast, kes on juba aktiivsemad internetist tellijad, aga ei osta veel konkreetset kategooriat (kategooria ja internetist ostja profiilide võrdlus)
  • Praegu on hea aeg kasutada telemeediat ka noorema sihtrühma kõnetamiseks.

 

Liisel Kalda

Uuringute juht, Dentsu Estonia AS

Kontakt: liisel.kalda@dentsuaegis.com

Liitu uudiskirjaga

Väärt uudised, praktilised nõuanded ning siseinfo Eesti e-kaubanduse kohta.