Märtsi teises pooles meediaagentuuri Mindshare poolt Baltikumis läbi viidud 1851 vastajaga Mindscan küsitlus kaardistas seda, kuidas koroonaviirus ja sellest tulenev eriolukord on muutnud inimeste elu- ning töökorraldust ja meediatarbimist. Eestist osales uuringus 512 inimest. Siinkohal kokkuvõte uuringu tulemustest.

EESTI

Mindscan küsitlusest selgus, et toidupoodi plaanib eriolukorra tingimustes külastada korra nädalas 82% ning mitu korda nädalas 47% vastanutest. Selleks, et võimalikku nakatumist vältida, planeerib 82% siiski hoolikalt oma poeskäike, et neid peaks ette võtma võimalikult harva. 13% ostab toidukaupu internetist, 8% tellib toitu restoranist koju.

Mille pärast praegu enim muretsetakse?

Selgus, et suurimad mured on majanduslangus ning tervis – viimane nii ühiskonnas laiemalt kui ka enda ja oma pere tervis. Kõige vähem murettekitav on varustatus toiduainetega ning toimetulek laenu-, liisingu- ja kommunaalmaksetega. Ilmselt ei ole majanduskriis veel suure osa inimeste rahakotti otseselt mõjutanud, küll aga tuntakse selle pärast muret – töökaotust kardab 43% vastanutest ja sissetuleku vähenemist  49%.

Kui elanikkonnagruppe võrrelda, siis üldiselt valutavad erinevate teemade pärast südant rohkem naised ning mitte-eestlased, vähem noored vanuses 16-25. Madalama sissetulekuga inimesed on teistest rühmadest enam mures majanduslanguse ning võimaliku töökoha kaotuse pärast.

Mis igapäevaelu puudutab, siis ses osas teeb inimestele tuska spordiklubide sulgemine – suureks probleemiks peab seda 9% – ja lõõgastumisvõimaluste piiratus, milles näeb suurt probleemi 7% vastajatest. Spordi- ja lõõgastumisvõimaluste piirangut peetakse isegi häirivamaks kui toiduainete, ravimite ja meditsiiniteenuste piiratud kättesaadavust või kodus laste eest hoolitsemise kohustust, mille vastavad näitajad on 1-5% vahel. Ka igapäevaelu erinevad aspektid tekitavad rohkem probleeme naistele kui meestele, rohkem muust rahvusest vastajatele kui eestlastele.

Töö iseloom ja töökoormus

Töö iseloom ja töökoormus on praeguses olukorras arusaadavalt muutunud. Kodus on võimalik töötada 48% vastajatest. 27% neist olid selleks juba eelnevalt kõik võimalused loonud, 5% oli vaja selleks kiireid ümberkorraldusi teha. 13% saab kodus tööülesandeid täita osaliselt ning 3% jaoks oli kodus töötamine juba varasemalt täiesti tavaline.

42% vastajate jaoks ei ole kaugtöö võimalik ning nad peavad endiselt tööle minema. 7% vastas, et nad on töölt eemal või nende töö on ajutiselt peatatud.

Töökoormusest rääkides selgus, see on paljude puhul langenud kas oluliselt või mõnevõrra –  nii vastas 40%. Neid, kelle töökoormus on tõusnud, on 20% ja neid, kel see ei ole muutunud, on 24%.

Online teenused tõusujoonel 

Eriolukorra tingimustes kasvavad hüppeliselt online-teenused, eriti need, mis seotud koolilaste distantsõppega. E-kooli ja muude platvormide kasutamine on hüppeliselt tõusnud, kuigi need teenused olid juba varasemast tuttavad.

Täiesti esimest korda proovitakse praegu enim toiduainete e-ostlemist ning telefoni või interneti teel arstlikku konsultatsiooni. Treeninguvajaduse ja suletud spordiklubide probleemi on paljud lahendanud spordiklubide online-treeningutes osaledes. Eelnevast ajast on vastajatele kõige tuttavamad sellised teenused nagu elektrooniliste pangakanalite kasutamine ja toidu kulleriga koju tellimine, mida ka praegu usinasti enda heaks rakendatakse.

Meediatarbimine on märkimisväärselt kasvanud.

Meediatarbimine on märkimisväärselt kasvanud, põhjusteks ilmselt rohkem aega kodus, töökohustustest eemal olemine kui ka huvi ja vajadus info järele. Endisest tunduvalt rohkem aega panustatakse ka suhtlemisele pere, sõprade ja sugulastega. Enim on suurenenud uudistesaadete, uudisportaalide jälgimine, internetis surfamine, aga ka sotsiaalmeedia tarbimine. Demograafiliselt on uudismeedia tarbimine varasemaga võrreldes enam tõusnud naiste, mitte-eestlaste ja 16-25-aastaste noorte hulgas. Viimaste hulgas, nagu ka meeste ja madalaima sissetulekuga vastajate seas, on palju populaarsemaks saanud interneti- ja arvutimängude mängimine.

Koroonaviirusega seotud info hankimise kanalina on teistest selgelt ees televisioon, sellele järgnevad uudisportaalid ning sotsiaalmeedia. Mõnevõrra madalamate näitajatega on raadio, trükimeedia ja ministeeriumide/riigiametite kodulehed. Sotsiaalmeedia on infoallikana märksa tähtsam naiste ja mitte-eestlastest vastajate jaoks.

Kokkuvõtteks

  • Inimesed käivad endiselt väga sageli poes, muretsevad majanduslanguse ja tervise pärast, igapäevaelu osas teeb suurimat muret lõõgastumis- ja sportimisvõimaluste piiratus.
  • Naised on praegu olukorra pärast rohkem mures kui mehed, muukeelne elanikkond rohkem kui eestlased.
  • E-teenustel läheb hästi, nende kasutamine on tunduvalt on tõusnud ning see võib jääda harjumuseks ka edaspidiseks. Seega võib järeldada, et ettevõtetel tasub investeerida e-poodidesse ja muudesse online teenustesse.
  • Ootuspäraselt ruulib praegu uudismeedia, tele on meediatest number üks, internet tihedalt kannul, ka raadiotarbimine on tõusnud.
  • Töökoormus on paljudel inimestel langenud, seetõttu on rohkem vaba aega meedia, sealhulgas reklaamisõnumite tarbimiseks, teisalt tõenäoliselt vähem sissetulekuid ja võimalusi reklaamitud kaupade/teenuste ostmiseks.

Seega on praegu hea aeg olla oma brändiga meedias nähtaval, kuid pigem pikaajalise strateegilise kasvu eesmärgil kui taktikaliste, kiirele müügile orienteeritud sõnumite vaates. Hetkeolukorras saab hoida tarbijaga suhet, kasvatades brändi relevantsust, kommunikeerides vastutustundlikkust ning edastades brändi väärtusi.

BALTIKUM

Mindscan uuringust tuli välja, et leedukad suhtuvad koroonaviirusest tingitud isolatsiooni tõsisemalt kui eestlased ja lätlased.

Üldiselt suhtuvad kõik Balti riigid koroonaviirusest tingitud eriolukorda tõsiselt ja on väga hästi kursis erinevate ohuteguritega. Leedukad nõustuvad naabritest rohkem erinevate koroona kohta küsitud väidetega – isolatsioon on oluline, viirus on kõige ohtlikum vanemaealistele, sümptomid on sarnased gripiga jne. Samuti on Leedus kõige vähem inimesi, kes nõustuvad väitega „koroona on üks suur mull“. Tõenäoliselt on see seotud sellega, et Leedus on põhirahvuse osakaal suur, Eestis ja Lätis peab aga just venekeelne elanikkond koroonaviirust rohkem suureks mulliks.

Kaitsemeetmeid rakendavad kõik Balti rahvad suhteliselt sarnaselt. Eestlased kasutavad teiste Balti riikidega võrreldes kõige rohkem desinfitseerimisvahendeid ja viibivad õues (kusjuures mitte-eestlased rohkem kui eestlased). Samuti arvavad eestlased teistest rahvustest oluliselt vähem, et koroona nakkab ka väljas/looduses – ca 49%, Leedus aga 64% ja Lätis lausa 75%.

Leedukad ostavad naabritest tunduvalt rohkem toitu interneti teel ning külastavad harvem toidupoode – mitu korda nädalas külastab neid Leedus 29%, Eestis 47% ja Lätis 49%. Lisaks käivad leedukad vähem pargis ja lihtsalt linna peal jalutamas.

Koroonatesti tegemise vajalikkust põhjendatakse erinevalt. Eestis on naabritest pea poole rohkem neid, kellel on tekkinud nö külmetuse sümptomid. Leedukad on aga kordades rohkem suhelnud välismaalt tulnud inimestega ning lätlased on naabritest oluliselt rohkem veetnud viimase 2 nädala jooksul aega avalikes kohtades. Samas leedukad on oluliselt rohkem vabatahtlikus karantiinis.

Vaadates pandeemiast tingitud elu-olu muudatusi, siis eestlastele näivad need vähem probleeme valmistavat. Kui lätlaste jaoks on probleemiks piiratud terviseteenused, siis eestlaste suureks mureks on hoopis suletud spordiklubid. Ja kui e-teenuste esmakordses kasutuselevõtus on eesrinnas Leedu, siis eestlased edestavad naaberriike vaid e-treeningute osas. Näib, et oleme võrreldes naabritega suuremal määral spordihuvilised ning jätkame tervislike eluviisidega ka kodus luku taga olles.

Võib öelda, et leedukad on kõige rohkem oma tavarutiini muutnud. Nad on hakanud peaaegu kõiki tegevusi naabritest rohkem tegema – jälgivad uudiseid-uudisportaale, brausivad internetis, suhtlevad sõprade-sugulaste-perega, jälgivad sotsmeediat ja kokkavad rohkem kui tavaolukorras. Ka tööelu on neil hästi korraldatud – Leedus sai probleemideta kodutööle asuda 43% vastajatest, Eestis 32% ja Lätis vaid 21%. Samas on eestlastel juba varasemast ajast harjumus kasutada e-teenuseid, harrastada kaugtööd ning jälgida uudisteportaale. Seega erine me naaberriikidest drastiliselt.

Autor: Mindshare Eesti
Allikas: Mindscan, märts 2020

Liitu uudiskirjaga

Väärt uudised, praktilised nõuanded ning siseinfo Eesti e-kaubanduse kohta.