Kuigi e-ostukanalites teostatud kaarditehingute arv on viimase kolme aasta jooksul kasvanud 50 protsenti, siis tehingute keskmine summa on langenud: 2017. aastal ulatus keskmise kaarditehingu summa ligi 40 euroni, 2019. aastal on see langenud 33 euroni.

Ühtlasi ilmneb, et eestimaalased on vilunud maksevahendite kasutajad: populaarsed on nii pangalink, krediit- kui ka  deebetkaart, samuti SEB ainulaadne virtuaalkaart ning PayPal. Iga klient on selgelt leidnud maksevahendi, mis talle kõige rohkem sobib. Kõige populaarsemateks e-ostukanaliteks Eesti elanike seas on endiselt suured rahvusvahelised platvormid (Alibaba, Aliexpress, Amazon). Kohalike e-poodide teenuseid kasutab veidi üle 40% eestimaalastest.

SEB analüüsi kohaselt on Eesti inimeste e-ostud endiselt enim seotud reisimise ja turismiga. Kõige rohkem kulutatakse ostudele reisibüroodest, kuid kiirelt populaarsust võitvad hotellide ja lennupiletite veebipoed hingavad neile kuklasse. Kuid suurima hüppe tegi mullu taksonduse ning kiirtoidu e-ostude käive.

Kõige rohkem (93 protsenti) kasvasid mullu e-ostud taksonduses ning kiirtoiduäris (90 protsenti), mis tulenes kahtlemata vastavate äppide populaarsusest ja lihtsalt uute teenuste pakkumisest. Hasartmängude ja loteriide puhul oli näha 58-protsendilist kasvu. E-kaubanduses langejaid eriti ei olnud, kui välja arvata väärtpaberite maaklerteenused, mille e-tehingute maht langes 12 protsenti. Aasta varem olid sporditarvete e-ostud näidanud üheksaprotsendilist langust, kuid mullu jõuti jälle kahe protsendiga plussi.

E-ostlemise populaarsus on Eesti noorte seas kasvanud rohkem kui kuus korda alates 2017. aastast, selgus SEB uuringust. Statistika näitab, et ainuüksi noored vanuses 18 kuni 25 eluaastat on 2019. aastal teinud 1,2 miljonit e-tehingut summas 20,5 miljonit eurot. Noortest teeb veebipoodides regulaarselt oste iga kolmas ning rohkem kui pooled on kinnitanud, et eelistavad e-ostelda kord paari nädala jooksul.

Üldise trendi kohaselt vähenes viimaste aastatega ka noorte inimeste e-ostude keskmine summa, kuid see kukkumine polnud suur, ainult paari euro võrra (19,43 eurost 2017. aastal kuni 17,23 euroni 2019. aastal). Küll aga on noorte tehtud tehingute keskmised summad oluliselt väiksemad kui keskmise täiskasvanud tarbija omad (33 eurot vs. 17 eurot vanuseliselt noorema kliendi puhul). Samuti eelistavad noored oma e-ostudes välismaiseid kanaleid, mille osakaal e-poodlemises ulatub suisa 85%!

Analüüsi aluseks on SEB korraldatud kliendiuuring e-kaubanduse teemal, lisaks on teostatud SEB e-kaubanduse kaarditehingute analüüs aastatel 2017-2019.

Liitu uudiskirjaga

Väärt uudised, praktilised nõuanded ning siseinfo Eesti e-kaubanduse kohta.