Peale e-kaubanduse käibe suurenemist 2018. aastal Euroopas (11,87% võrra 547 miljardi euroni) prognoositakse, et käive kasvab 2019. aastal veelgi enam – 14% ehk 621 miljardi euroni.

Euroopa suurim e-kaubanduse turg on Lääne-Euroopas, mis moodustab umbes 66% (363 miljardit eurot) kogu Euroopa veebipõhisest jaekäibest. Lõuna-Euroopa on järgmine 14%-ga (78 miljardit eurot) ja Põhja-Euroopa 9%-ga (49 miljardit eurot).

Põhja-Eurooplased aga kulutavad kõige rohkem raha. Ühe e-ostleja kohta 2 046 eurot.

Kui vaadata riigipõhiselt inimeste osakaalu, kes on aasta jooksul e-poest tellinud siis kõige aktiivsem oli 2018. aastal Šveits (88%), talle järgneb Ühendkuningriik (87%) ja Taani (86%), samas kui 2018. aastal oli e-ostlejate osakaal Bulgaarias (31%), Rumeenias (26%) ja Ukrainas (22%).

Piiriüleste ostude puhul tellivad Malta e-ostjad kõige tõenäolisemalt mõne teise Euroopa riigi müüja käest (89%), järgneb Küpros (83%) ja Luksemburg (82%).

Peamisteks põhjusteks miks mitte tellida e-poest on kättetoimetamise kiirus, müüja usaldusväärsus, kaebuste lahendamise probleemid ja maksete ebaturvalisus. Kättetoimetamise kiirus on näiteks peamine mure Montenegro (22%), Ungari (12%) ja Türgi (10%) jaoks, samas kui maksete turvalisuse probleemid on Portugalis (29%) ja Türgis (25%).

 

European Ecommerce Report 2019