Digitaalse maailma statistika

Euromonitor Internationali andmetel on maailma elanikest 2019.a. lõpuks juba 57% ligipääs internetile. Kusjuures iga päev lisandub vähemalt 1 miljon internetikasutajat. Teine trend on mobiiltelefonid- 52,2% interneti liiklusest annavad juba mobiiltelefonid. Mobiiltelefon on ka e-ostlemisel kõige põhilisem kanal, seega tasub mobiiltelefoni vaade ja arendus seada prioriteediks. Enam ei räägita mobile first vaid mobile only vajadusest. Kui nüüd sotsiaalmeediast rääkida, siis 3,5 miljardit inimest kasutab sotsiaalmeediat, millest 1,52 miljardit inimest kasutab Facebooki. 92% internetikasutajatest vaatab internetis videoid, mis tähendab, et videosisu (lühike, lööv! on ka turunduslikult kasulik ja vajalik!) 1 miljardit inimest kasutab Instagrami ja seejuures 95 miljonit fotot jagatakse Instagramis iga päev. 4 miljonit blogi postitust tehakse päevas ning 5 miljardit otsingut tehakse Google´is- mis on Amazoniga koos maailma suurimad otsingusüsteemid üldse.

Inimesed veedavad internetis keskmiselt 6 tundi ja 42 minutit päevas, sellest sotsiaalmeedias 2 tundi ja 22 minutit. Veebilehtedest domineerivad Google, YouTube ja Facebook ja Baidu (Hiinas). 80% internetikasutajatest on midagi ostnud interneti vahendusel. 321,8 miljardi dollari eest ostetakse veebipoodidest rõivaid ja jalanõusid. Kaks kolmandikku sellest summast annavad USA ja Hiina elanikud, mis on suurim e-ostlemise piirkond (kui ka kaubasaatja). USAs annab veebipoodide ostudest 49% Amazon ning seal nimetatakse tihti e-ostlemist sõnaga Amazon.

47% internetikasutajatest kasutab ad blockerit. Hinnanguliselt kaotavad ettevõtted reklaamide blokeerimise tõttu 75 miljardit dollarit aastas. 1,5 miljardit veebilehte oli 2019. aasta aprillis kogu maailmas. 342 miljonit domeeni nimesid oli registreeritud aprillis 2019, millest 44% olid .com aadressid.

Lisaks mobiiltelefoni peamiseks internetikasutuse ja e-ostlemise kanaliks tõusmisele on oluline turunduslikult ka sotsiaalmeedia. Edukamad e-kauplejad omavad häid automaatturunduse tööriistu ja sotsiaalmeedia strateegiaid. Lisaks sellele on lähiaastatel tõusmas aga veel üks uus trend- tarbijate keskkonnateadlikus, mis kandub ka e-kaubandusse. Ringmajandus, taaskasutus ning ökoloogiline jalajälg ei piirdu ainult toote vaid ka saatmise, pakendamise ja taaskasutatavusega. Näiteks üks hiljutine uuring toob välja, et vähemalt 15% Z põlvkonna ostlejaid vaatab, kas ostetav kaup ja ka kaupmees on pühendunud ökoloogilisele jalajäljele, taaskasutusele jm!

Liitu uudiskirjaga

Väärt uudised, praktilised nõuanded ning siseinfo Eesti e-kaubanduse kohta.