Eestlased e-ostlesid 2019.a. 1,4 miljardi eest!

2019. aasta kokkuvõttes kasvas Eestis e-kaubanduse käive 26%, 1,4 miljardi euroni, tehes keskmiseks kuukäibeks 118 miljonit eurot.

Müük interneti teel moodustab juba 20% kogu jaekaubandusest ning on paljude ettevõtete jaoks oluliseim müügikanal. Siiski on oluline märkida, et väljaspool Eestit e-ostlemine ja eriti kolmandatest riikidest (Aasiast) on kasvanud viimase 6-7 aastaga isegi poole võrra ning eestlased teevad oste Eesti ning välismaa e-poodidest kokkuvõttes võrdselt. Vaatamata sellele on Eesti e-poed olnud viimasel aastal väga tublid, panustanud ning võib tõdeda, et 2019.a. kasvas näiteks Eesti e-poodidest ostmine suisa 36%, versus välismaa e-poodidest kasv 18%. Siiski on Aasia (peaasjalikult Hiina) e-kaubanduse kasv ja mõju muljetavaldav.

Eestlased olid 2019.a. 70% maksete tegemisel pangalingi kasutajad- sellist kõrget pangalingi kasutamise arvu ei ole enamus Euroopa riikidel ette näidata. Lisaks tehakse juba 80-90% oste ja esmasest toote päringust mobiiltelefonist (mida kinnitavad suuremate e-poodide külastatavuse ja seadmete statistikad).

Üks huvitav asi on veel Aasiast tulev kaubakogus ja just nimelt lihtkirjana. Näiteks Konkurentsiameti hinnangul jätkub lihtkirjade saatmine langustrendi ning näiteks 2018.a. oli langus pea 45% ning viimase 5.a. on 4 miljonist kirjast jäänud alles napp 1,5 miljonit (2019.a. andmed veel puuduvad, kuid trendi arvestades on languse protsent pigem veel suurem). On ometi märkimisväärne, et rahvusvahelised kirisaadetised postkasti on kasvanud viimase 5.a. üle 2,5 miljoni saadetise ning kokkuvõttes, sise- ja väljast tulevad lihtkirjade mahud on pea identsed 5.a. lõikes, ületades kokku üle 12 miljoni ühiku. Keskmine eestlane saadab aastas ainult 1 lihtkirja ja kuipalju on meil tekkinud välismaa sõpru/tuttavaid, kes kirju saadavad? See mitme miljoniline lihtkirjade kasv näitab selgelt vaid üht ning on puhas e-kaubanduse ostud, mis peamiselt Aasiast postkasti saadetakse ja seejuures maksuvabalt…

Veel on Konkurentsiamet toonud välja, et kullerteenuste osutajatest on DPD, Itella ja Omniva kolmepeale turuosaga üle 80%. Kui liidame siia aga juurde DHLi ja UPSi, saame 90% turust. E-kaubanduse Liidu hinnangul on 5 suurima kuller- ehk pakiveo firma pakkide maht aastas kokku ca 20 miljonit pakki, millest 9 miljonit tuuakse piiriüleselt sisse. See maht on vähemalt 90% kogu turumahust ehk indikatsioon. Tasub meeles pidada, et Omniva omab ca poolt pakkide mahust (neilt ka kõige suurem ja eriti Aasiast tulev maht).

2019.a. ei räägitud enam mobile first vaid mobile only. Vähemalt 90% algab kliendi teekond toote, teenuse või sinu firmaga tutvumisel internetist! Kuipalju kaupmehena sa sellesse aga panustad ja müügiks konverteerid? Amazoni ja Ebay diilerid on valmis nahast välja pugema, et ei saaks negatiivseid review`sid. Miks? Ühte negatiivset kommentaari loeb  automaatselt tuhandeid inimesi ja see vähendab sinu käivet 20-25%. Sama on ka sinu äriga! Üks väga rahulolematu klient jagab 2020.a. oma negatiivset kogemust momentaalselt tuhandetele inimestele sotsiaalmeedias.

2020.a. märksõnad edukal e-äril on 1 päeva tarne, videod toodete juures, live chat, mobile only, AI, keskkonna säästlikus müügiargumendina, automaatturunduse tööriistad, mugav tagastus ja omnichannel innovaatilised lahendused.

 

Tõnu Väät

Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht

Liitu uudiskirjaga

Väärt uudised, praktilised nõuanded ning siseinfo Eesti e-kaubanduse kohta.