Öeldakse, et numbrid räägivad enda eest. Maailma veebimüügi kasvunumbreid vaadates on suund ainult üles, veebipoodide tükk müügipirukas kasvab keskmiselt 20-30% aastas. Kui tänases olukorras on tegevuste veebi kolimine muutunud massiliseks, siis alles hiljuti see nii polnud.

Pooled kaubanduskeskuste asukatest ei oma veebipoodi

Oleme viimased viis aastat vaadelnud Eesti kaubanduskeskuste poodide esindatust e-kauplustena. Võrdlesime 10 suurema kaubanduskeskuse kaupluste ja nende e-poodide hulka viis aastat tagasi ja nüüd (veebruar 2020). Erinevate (lugesime iga kauplust vaid ühe korra) päris kaupluste arv jäi peaaegu samaks (2015 aastal 498 ja 2020 aastal 486). Viis aastat tagasi oli veebipood 40 protsendil, ja tänaseks on see tõusnud 54 protsendini ehk siis veebipood puudub endiselt umbes pooltel.

E-kaubanduse algusaegadel peeti teatud valdkondi online müügiks sobimatuteks, sinna kuulusid nii proovimist vajavad kaubad kui ka näiteks toidukaup. 2015 aastani ei olnud Eestis ühelgi toidukaupluste ketil e-tellimise võimalust, Selver tegi esimesi pilootprojekte kuid üldiselt peeti veebis toidukaupade müüki riskantseks äriks, millel on kõrged logistikakulud. Täna on veebimüük kõigil suurematel toidukauplustekettidel ja praeguses kriisis tänatakse õnne, et õigel ajal e-kanalisse investeeriti.

Veebis täiesti nähtamatuid on endiselt palju

Paljudel kauplustel polnud viis aastat tagasi isegi veebilehte infoga, ja kaubamärgi otsing suunas maaletooja lehele või ülemaailmsele üldisele veebilehele, kus mõnel juhul ei näita Eestit isegi müügiriikide hulgas. Kahjuks ei ole olukord palju paranenud, siiani puudub elementaarne veebileht 55-l kauplusel (2015 aastal 71).

Miks jäetakse raha ja kliendid veebist võtmata?

Miks siis loobuvad kaupmehed vabatahtlikult lisamüügist ja veebis nähtav olemisest? Mõningatel juhtudel on põhjuseks maaletooja lepingu tingimused, mis keelavad vastava kaubamärgi kohalikus e-poes müümise. Teised on otsustanud, et neile piisab kui kaup on müügis nn. veebikaubamajades nagu Kaubamaja või Hansapost. Mõned toovad põhjuseks hirmud, et online müügikanali loomine ja pidamine on kallis ja puudub vastav kompetents. Omaette kategooria moodustavad nn. pudukauplejad, kes müüvad tundmatut päritolu tooteid “kiiresti ja soodsalt” ärimudeliga ja kellel puudub pikaajaline strateegia. Siiani oli ka neid, kes põhimõtteliselt ei usu veebis müügi edusse aga need skeptikud veenis ilmselt ümber praegune pandeemia olukord, kus kaubanduskeskustes müük kukkus päevaga nulli.

Online versus “tellisest ja mördist” kaupluse hind

Hästitoimiva e-poe avamine ei ole alati päris nii odav kui arvatakse, kuid kindlasti on see soodsam kui tavapoega alustamine. Näiteks kulub umbes 100 m2 kaubanduspinna sisustamiseks 30,000 – 50,000 eurot, lisaks tuleb arvestada igakuiste kuludega vahemikus 8,000 – 12,000 eurot. E-poe loomise hinnaklass algab 5,000 – 10,000 eurost (soodsama lahenduse võib leida standardlahenduse nagu Shoproller jne abil).  Keskmise e-poe igakuised kulud jäävad vahemikku 2,000 – 8,000 eurot. Kui eesmärgid on suured ja veebimüügi käive prioriteet siis tuleb muidugi kordades suurema eelarvega arvestada. Tarkade ja efektiivsete e-kanalite võimekus eeldab klientide ja ladudega seotud liidestusi ja automatiseerimist.

Asukoht, asukoht, asukoht

Kui tavapoe rendihinna määrab asukoht kaubanduskeskuses, siis veebipoe “asukoht” Google otsingumootoris on sama oluline. Mida hiljem veebielu algab, seda suurem on turunduskulu, et konkurentidele nähtavusega järgi jõuda ja kallinevate otsingusõnade sõjas võitjaks tulla. Hea uudis on see, et korralikult toimiv e-pood peaks tegema sarnase käibe nagu kaubanduskeskuses asuv tavapood, ning tõstma füüsilise poe müüki, sest 65% kõigist ostuotsustest saavad alguse veebist.

Tänases majanduslikus situatsioonis on aeg ja võimalus kaupmeestel oma ärimudeleid muuta ning investeerida rohkema e-lahendustesse, automatiseerimisse ja digitaliseerimisse. Kui varem olid e-kanalid kaupmeestele lisavõimalus, siis tänaseks on see ellujäämise ja jätkuva äritegevuse küsimus. Julgen ennustada, et juba aasta pärast ei ole enam väga palju traditsioonilisi poode ilma e-kaupluseta ja müük läbi erinevate kanalite on muutunud tavapäraseks kaubanduspraktikaks. Selle muutuse kiirendajaks on praegune kriisiolukord, kuid pikas plaanis on põhjuseks meie muutunud tarbimise- ja ostuharjumused.

 

Harles Mägi, e-kaubanduse ekspert, Multon Developments juht

Liitu uudiskirjaga

Väärt uudised, praktilised nõuanded ning siseinfo Eesti e-kaubanduse kohta.