Millised on erinevused eraisikult ja ettevõttelt kaupade ostmisel?

E-kaubanduse populaarsuse kasvuga on sagenenud kaupade ostmine oksjoni- ja kuulutusportaalide, väikeste internetipoodide ning sotsiaalmeediakeskkondade vahendusel. Loodud on lehed, kus müüakse soodsate hindadega brändikaupu.

Virtuaalsed turuplatsid, kus kaupu ostavad ja müüvad grupi liikmed. Ühistellimuse grupid, kus pakutakse kaupade tellimise võimalusi välismaalt. Isegi kui tegemist on privaatse grupiga, on liikmeks saamine üldjuhul kiire ja lihtne.

Kuna selliste müügikohtade haldajad ja kasutajad tavapäraseid ettevõtlusega seotud kulutusi ei kanna, on ka müüdavate kaupade hinnad tavapärasest (oluliselt) soodsamad. Seetõttu on sellised müügikanalid kogunud lühikese ajaga (kümneid) tuhandeid külastajaid/jälgijaid ning nendes avaldatakse sageli sadu müügikuulutusi päevas.

Enne ostuotsuse tegemist tasub aga alati kontrollida, kes on kauba müüjaks, kas eraisik või juriidiline isik. Selleks tuleb vaadata, millised (kontakt)andmed on müüja enda kohta avaldanud ja teha vastav taustakontroll. Samuti on olulised müüja poolt avaldatud müügitingimused, sh kokkulepped ostusumma tasumise kohta. Juhul kui raha tuleb kanda eraisiku arvelduskontole, siis on müüjaks eraisik.

‍Eraisikult kauba ostmisel on kõige olulisem teada, et eraisikuvahelistes lepingulistes suhetes tarbijaõigused ei kehti. Näiteks puudub ostjal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda.

Samuti ei vastuta müüja 2 aasta jooksul ilmneda võivate defektide ja puuduste eest. Juhul kui toode osutub defektseks, siis sõltub lahendus eelkõige müüja vastutulelikkusest.

Seaduse järgi ei ole eraisikust müüjal kohustust ostja pretensioone lahendada ega puuduse korral koheselt asja parandada ega asendada. Juhul kui pöörduda pretensiooniga müüja poole, kes aga kaebusele ei vasta või ei paku sobivat lahendust, siis tuleb arvestada, et eraisikute vahelistes lepingulistes vaidlustes puuduvad võimalused vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks.

See tähendab, et vaidluse korral ei ole ostjal võimalik saada abi Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametilt ega ameti juures tegutsevalt tarbijavaidluste komisjonilt. Oksjoniportaalidest ostes on küll võimalik pöörduda portaali haldaja poole, aga muudel juhtudel on ainsaks võimaluseks pöörduda hagiavaldusega kohtusse ning arvestada kohtumenetlusega kaasneda võivate kuludega. Eeltoodu ei tähenda seda, et eraisikutelt kaupade ostmine oleks ebaseaduslik või keelatud.

Oluline on lihtsalt arvestada, et kaasaegsetes müügikohtades on erineva tausta ja motiividega müüjaid ning ostuotsuse tegemisel tasub olla tähelepanelik, kellega ja millistel tingimustel leping sõlmida.

Juhul kui osta kaup eraisikult, siis tarbijaõigused ei kehti ning lepingule kohalduvad ainult need tingimused, milles pooled kokku leppisid.Kuidas saada teada, kas müüjaks on eraisik või juriidiline isik?

1. Veendu, et müüja oleks avaldanud enda andmed (ärinime, registrikoodi, kontaktandmed).
2. Kui andmed puuduvad, siis on müüja tõenäoliselt eraisik.
3. Tee müüjale põhjalik taustakontroll (otsi infot internetist, äriregistrist, sotsiaalmeediast).
4. Veebilehe või kaubamägi olemasolu ei tähenda veel, et tegemist oleks juriidilise isikuga.
5. Loe läbi müüja poolt avaldatud lepingutingimused.
6. Tee kindlaks, kellele tuleb tasuda raha.
7. Tea, et müügileping on sõlmitud isikuga, kellele oled ülekande teinud.
8. Kui leping on sõlmitud eraisikuga, siis tea, et tarbijakaitseseadus Sind ei kaitse.

Eraisikult ja juriidiliselt isikult ostmise erinevused