Otsing

Palun vajuta enter / Return, et alustada otsingut

Eesti e-kaubanduse statistika ja trendid

  • 2020.a. oli e-kaubanduse käive Eestis 1,43 miljardit (Eesti Panga andmetel)
  • Keskmine e-ostlemise kuukäive sealjuures 120 miljonit, millest 40% tellivad eestlased piiriüleselt sisse (peamiselt Aasiast)
  • Välismaal väljaantud krediitkaartidega tehakse Eesti e-poodidest kuus 8 miljoni eest oste
  • SEB panga andmetel moodustas e-kaubanduse käive vähemalt 20% kaubanduse mahust
  • 70% Eesti e-kaubanduse siseriiklike ostude puhul kasutatakse nii Eesti panga kui Mastercardi andmetel maksmisel pangalinki
  • Eestlased on pakiautomaadi usku- 80% pakke tellitakse pakiautomaati (DPD ja Emori uuringud)
  • Erinevad rahvusvahelised uuringud toovad välja, et suisa 90% esmasest toote/ettevõtte otsingust ning 60% e-ostudest tehakse läbi mobiiltelefoni
  • Eestlased tellisid 2020.a. pakiautomaatidesse riigisiseselt (ettevõtetest eraisikutele) 9 056 631 pakki, mida on 54% ja 4 miljonit pakki rohkem, kui aasta tagasi
  • Emor on välja toonud, et internetti kasutab maailmas 4,5 miljardit inimest (aastane juurdekasv 7%), mis on 59% kogu rahvastikust
  • Eestis on ca 5000 domeeni, mis kasutavad e-poe platvorme
  • Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Eesti E-kaubanduse uuringute alusel ei vasta 50% Eesti e-poodidest 100% kõikidele seadusest tulenevatele tarbijaõigustele (siit leiad nõuded: https://e-kaubanduseliit.ee/usaldusmargise-taotlemine/)
  • Eestis kannab 2021.a. seisuga 151 e-poodi Turvalise Ostukoha usaldusmärgist
  • Emor prognoosib 2025.a. esmatarbe kaupadele e-kanalitest ostlemise osakaaluks juba 10% (hetkel 6%) ning näiteks Hiinas suisa 31%
  • Koroona kriis suurendas Eestis e-ostlejate arvu vähemalt 50% (Maksekeskuse kliendianalüüs)

Eesti Panga e-kaubanduse käibe statistika koondab nii e-kaupade kui e-teenuste käivet kokku, mille käibekasv oli 2020.a. alguses ca +20%, kuid märtsist, kui algas Covid pandeemia, kukkus e-teenuste käive päevapealt -80% ja hiljem veel rohkem (kontserdipiletid, majutus, lennundus pea nulli) ja viis Eesti Panga e-kaubanduse käibe statistika mõnel kuul, võrreldes 2019.a., isegi miinusesse ning aasta kokkuvõttes 1,43 miljardi eurose käibeni (võrdluseks 2019.a. 1,42 miljardit) ehk alla 1% kasvuni. Ostud Eestist ehk Eesti sisene e-kaubanduse käive kasvas aga vaatamata e-teenuste ära kukkumisele 15% ehk üle 110 miljoni euro, 825 miljoni euroni. (Rõhutame, et siin sees on nii Eestist ostetud e-kaubad kui e-teenused ning viimaste ärakukkumise tõttu on e-kaupade ostmise kasv 2x suurem kindlasti)

Kuna Eesti Panga e-kaubanduse käibe statistika hõlmab nii e-kaupasid kui e-teenuseid, monitoorib E-kaubanduse Liit lisaks Eesti pakiautomaatide pakkide mahtu, et saada eraldi indikatsioon e-kaupade mahtudest. Seega saame öelda, et 2020.a. liiklus Eestis riigisiseselt pakiautomaatidesse (eraisikute poolt ettevõtetelt tellitud) pakkidena kokku 9 056 631 pakki, mida on 54% rohkem, kui aasta tagasi! Siia lisandub veel kullerteenus, mis moodustab kogu pakkidemahust ca 25-30% (70% eelistab eestlasi paki kättesaamisel pakiautomaati).

Kõige suurem turuosa pakiautomaatide pakkide mahust on Omnival. Omniva pakiautomaatide pakkide maht kogu Eesti pakituru mahust on 57%! Jaanuarikuu seisuga 2021.a. on Eestis 595 pakiautomaati, millest 256 ehk 43% kuulub Omnivale, 178 Itellale ja 161 DPDle. Pakkiautomaatide arvus ja tehtavas mahus on otsene korrelatsioon ning pakkide maht sõltub pea otseselt pakiautomaatide võrgustiku ulatusest üle riigi kui ka arvust, on eelis lisaks Baltikumi ülene klientide võrgustik (näiteks Eesti müüja saadab sama pakiettevõtte kaudu ka Lätti ja Leetu pakid ja vastupidi). Seetõttu on Omniva väga korralik turuosa ning kasv tingitud nii viimastel aastatel hästi väljaarendatud pakiautomaatide võrgustikust üle Eesti kui ka kasu annab kohalolu ja hea koostöö üle baltikumi, kui ka mitme suure rahvusvahelise e-gigandi pakkide vahendamine suures ulatuses.

Maksekeskuse (ca 3000 e-poodi ja ca 50% e-kaubanduse turu käibest Eestis) käibe kasv 2020.a. oli ca +85%. Tuginedes Maksekeskuse kliendikäitumise analüüsile võib lisaks väita, et koroonakriis kasvatas Eestis e-poodidest ostjaid vähemalt 50% ning 2020.a. tegi 90% Eesti täisealisest elanikkonnast vähemalt 1 e-ostu.

Tavaolukorras ostetakse kõige rohkem interneti teel kontserdi, kino ja teatripileteid, mis on koguni 42% ostudest. Lisaks elektroonika on teisel kohal 30%, riideid, jalatsid 25%, Kosmeetika 23%, mööbel 23%, parfüümid 21%, meesteriided 20%, spordikaubad 19%, mänguasjad ja lasteriided 18%, toidukaubad 12%, ravimid 7%. Pandeemia ajal oli suurim kukkuja lisaks meelelahutusele, reisile ja moe valdkond. Kasvas kodukontori ja vabaajaga seotu, kui ka elektroonika, e-toit, e-ravimid jm.

Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet, Eesti E-kaubanduse Liit, Kantar Emor, DPD, eCommerce Europe.

Kust saab erinevat statistikat ja algandmed e-kaubanduse kohta ise vaadata?

Kuna Euroopa Liidus ja liikmesriikidel puudub selge e-kaubanduse mõiste- kas siia alla peaks minema ainult e-kaubad või ka e-teenused? Ja kui teenused, siis kas lennupiletid, kontserdipiletid või loterii? On siin üksjagu segadust, kes mida ja kuidas mõõdab. Oleme koostöös MKMi, Eesti Panga ja Statistikaametiga viimase 2.a. jooksul püüdnud siia võimalikult palju selgust ja head koostööd tuua.

1. Eesti E-kaubanduse Liit koondab kõik olulised e-kaubanduse numbrid liidu kodulehele, kust saab alati vaadata nii käivet, mahtusid, kui peamisi näitajaid. Kui sind huvitavad vaid üldnumbrid, siis Sa ei pea erinevate allikate ja andmebaaside kallale minema. Kajastame ainult riiklikult tunnustatud ja aktsepteeritud allikaid. Oledki hetkel õiges kohas, kust on olulised üldnumbrid koondandmetena leitavad!

2. E-ostlejate profiilid ehk Statistikaamet Koostöös Statistikaametiga oleme loonud kaubanduse juhtimislaua, mis kuvad automaatselt ka e-kaubanduse olulisi numbreid. Selleks mine www.stat.ee ja võta ülevalt vasakult menüüst “juhtimislauad” vali “kaubandus”. Näed lisaks olulisi kaubanduse kui ka e-kaubanduse numbreid, mis Statistikaameti baasidest leitavad. Näiteks leibkonna suurus, e-ostude suurus pereliikme kohta, piirkonnad jm. statistilised näitajad. Aegajalt tasub siia juurde vaadata ka E-kaubanduse Liidu kodulehelt uudiste alt EMORi, Gemiuse, DPD jt suuremate küsitluste tegijat ning meie liikmete uuringute tulemusi, mis kenasti täiendavad Statistikaameti küsitluste tulemusi

3. E-kaubanduse käibed ehk Eesti Pank Et saada teada e-kaubanduse käivet, oleme Eesti Panga ja MKMiga kokkuleppinud e-kaubanduse käibe monitoorimise Eesti Panga poolt. Oluline on teada, et Eesti Pank monitoorib e-kaubanduse käibe all nii e-kaupasid kui e-teenuseid ehk e-kaubanduse käibe leidmisel on arvestatud Eestis välja antud pangakaartidega tehtud oste Eestis ja välismaal ning väljaspool Eestit välja antud pangakaartidega tehtud oste Eesti e-poodidest ning osaliselt pangalingi maksekorraldusega tehtud oste. Pangalingi kaudu tehtud ostudest on e-ostude näitajasse sisse arvestatud maksed kaupade ja teenuste eest (meelelahutus, transpordipiletid jms), näitajasse ei ole arvestatud pangalingi kaudu lotopiletite või muude hasartmängude eest tehtud makseid, riiklike maksude tasumisi ega makseid finantsteenuste eest (kindlustusmaksed, laenude tagasimaksed). E-ostudega seotud maksete hulka ei arvestata ka ostude finantseerimist järelmaksuga. Eesti Panga kaudu saab seega kogu e-kaubanduse sektori käibe (e-kaubad ja e-teenused kokku) ning on leitav kui võtta www.eestipank.ee ning “statistika” alt “finantssektori statistika” “makse- ja arveldussüsteemide statistika” ning lehe keskelt näiteks “kaupade- ja teenuste e-ostud”. Kust saab vaadata kuude lõikes e-kaubanduse käibed Eestis, riikide lõikes jpm

4. E-poodide arv Statistikaamet korjab statistikat ka e-kauabnduse ettevõtete käivete ja suuruse kohta (EMTAK koodi järgi), oleme Statametiga kokkuleppinud seda mitte adekvaatseks pidada, kuna andmed pärinevad ainult neilt ettevõtetelt, kel on kohustus e-käibeid anda ehk kelle e-müük on suurem kui 50% või on 100% e-poed. Siit statistikast jääb üle poole ettevõtetest ja käibest välja. Eesti E-kaubanduse Liit on koostöös Zonega monitoorinud domeene, kes kasutavad e-poe platvorme ning oleme saanud 2020.a. ca 5000 domeeni Eestis, kes kasutavad e-poe platvormi ehk võiks pidada e-poeks

5. Eesti pakiautomaatide mahud Eesti E-kaubanduse Liit monitoorib lisaks omaltpoolt Eesti pakiautomaatide pakkide mahtu (B2C) ehk ainult Eesti sisest mahtu, mida eestlased ettevõtetelt tellivad (v.a. eraisikute omavahelised saadetised). Selleks kokkuleppekohaselt monitoorime ning saame DPD, Smartposti ja Omniva numbrid, mida me ei avalda ettevõtete lõikes, kuid mille baasil koostame igakuised (alates 2021.a. kvartaalsed) pakiautomaatide pakkide turumahud, mis on leitavad E-kaubanduse Liidu kodulehelt statistika alt ja ka jooksvalt uudistest

6. Rahvusvaheline statistika Kuulume koos 23 erineva Euroopa riigiga eCommerce Europe organisatsiooni, kus koostöös erinevate riikide ja erialaorganisatsioonidega koostame igal aastal kogu Euroopat hõlmava e-kaubanduse statistika, mis on Eesti E-kaubanduse Liidu liikmetele kättesaadav liidu kaudu. 2020.a. tulemused avaldatakse 2021.a. suvel.

Lisainfo ja ettepanekud: Tõnu Väät, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht

2021.a. märksõnad edukaks e-müügiks on:

  • 1 päeva tarne
  • kliendisõbralikkus, mugav tagastus
  • videod toodete juures
  • live chat
  • mobile only!
  • keskkonnasäästlikus ja sõbralikkus müügiargumendina
  • automaatturunduse tööriistad
  • omnichannel innovaatilised lahendused
Liitu uudiskirjaga

Väärt uudised, praktilised nõuanded ning siseinfo Eesti e-kaubanduse kohta.