Eesti e-kaubanduse statistika ja trendid

  • 2019.a. oli e-kaubanduse käive Eestis 1,4 miljardit (Eesti Panga andmetel)
  • Keskmine e-ostlemise kuukäive sealjuures 118 miljonit, millest pool ehk 60 miljonit tellivad eestlased piiriüleselt sisse
  • E-ostlemine kasvas Eestis Eesti Panga andmetel 2019.a. 26% (viimased 5.a. 25-29% aastas)
  • Välismaal väljaantud krediitkaartidega tehakse Eesti e-poodidest kuus 8 miljoni eest oste
  • Eesti e-kaubanduse käive moodustab vähemalt 10% jaekaubanduse mahust (globaalne keskmine 6%)
  • 70% Eesti e-kaubanduse siseriiklike ostude puhul kasutatakse nii Eesti panga kui Mastercardi andmetel maksmisel pangalinki
  • Eestlased on pakiautomaadi usku- 80% pakke tellitakse pakiautomaati (DPD ja Emori uuringud)
  • Erinevad rahvusvahelised uuringud toovad välja, et suisa 90% esmasest toote/ettevõtte otsingust ning 60% e-ostudest tehakse läbi mobiiltelefoni
  • Eestlased tellivad aastas e-poodidest (riigisiseselt ja piiriüleselt) hinnanguliselt ca 21 miljonit pakki
  • Emor on välja toonud, et internetti kasutab maailmas 4,5 miljardit inimest (aastane juurdekasv 7%), mis on 59% kogu rahvastikust
  • Eestis on ca 5000 domeeni, mis kasutavad e-poe platvorme. E-kaubanduse Liidu hinnangul on neist 1500-2000 aktiivsed
  • Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Eesti E-kaubanduse uuringute alusel ei vasta 50% Eesti e-poodidest 100% kõikidele seadusest tulenevatele tarbijaõigustele (siit leiad nõuded: https://e-kaubanduseliit.ee/usaldusmargise-taotlemine/)
  • Eestis kannab 2020.a. seisuga 120 e-poodi Turvalise Ostukoha usaldusmärgist
  • Emor prognoosib 2025.a. esmatarbe kaupadele e-kanalitest ostlemise osakaaluks juba 10% (hetkel 6%) ning näiteks Hiinas suisa 31%
  • 2019.a. ostis veebipoest tooteid vähemalt 1/4 kogu maailma rahvastikust (Emor)

Tuginedes Eesti Panga e-ostlemise statistikale, võib öelda, et eestlased e-ostlevad kalendrikuus keskmiselt 118 miljoni euro väärtuses, millest 50% tellitakse Eesti ja 50% piiriülestest e-poodidest. Statistika Ameti andetel oli jaemüük Eestis 2019.a. 7,2 miljardit eurot, millest kui võtta e-ostlemise maht, nii siseriiklik 0,7 miljardit kui piiriülene 0,7 miljardit, teeb 1,4 miljardit e-ostlemise mahuks, mis on juba pea 20% jaekaubanduse mahust. Paljude ettevõtete jaoks on e-kanalites müük juba oluliseim müügikanal. Siiski on oluline märkida, et väljaspool Eestit e-ostlemine ja eriti kolmandatest riikidest (Aasiast) on kasvanud viimase 6-7 aastaga poole võrra ja eestlased teevad oste Eesti ning välismaa e-poodidest kokkuvõttes võrdselt. Vaatamata sellele on Eesti e-poed viimasel aastal väga tublilt panustanud ning võib tõdeda, et 2019.a. kasvas näiteks Eesti e-poodidest ostmine suisa 36%, versus piiriülestest e-poodidest kasv 18%. Emori rahvusvahelise uuringu järgi on e-ostlemise top Euroopa riigiti UK 87% elanikest e-ostleb, Taani 84%, Rootsi 82%, Saksamaa 79%, Eestis 68%, Leedus aga kõigest 48% ning  Lätis 47%. Topi alumise otsa moodustab Bulgaaria 22% ning Rumeenia 23%.

Siiski on Aasia (peaasjalikult Hiina) e-kaubanduse kasv ja mõju muljetavaldav. Üks huvitav trend on Aasiast tulev kaubakogus lihtkirjana. Näiteks Konkurentsiameti hinnangul jätkub lihtkirjade saatmine riigisiseselt langustrendi ning näiteks 2018.a. oli langus pea 45% ning viimase 5.a. on 4 miljonist kirjast jäänud alles napp 1,5 miljonit (2019.a. andmed veel puuduvad, kuid trendi arvestades on languse protsent pigem veel suurem). On ometi märkimisväärne, et rahvusvahelised kirisaadetised (peamiselt Aasiast) postkasti on kasvanud viimase 5.a. üle 2,5 miljoni saadetise. See mitme miljoniline lihtkirjade kasv Aasiast Eestisse näitab selgelt vaid üht ning on puhas e-kaubanduse ostud, mis postkasti saadetakse ja seejuures maksuvabalt…

Veel on Konkurentsiamet toonud välja, et kullerteenuste osutajatest on DPD, Itella/Smartpost ja Omniva kolmepeale turuosaga üle 80%. Kui liidame siia aga juurde DHLi ja UPSi, saame 90% turust. E-kaubanduse Liidu hinnangul on 5 suurima kuller- ehk pakiveo firma pakkide maht aastas kokku ca 21 miljonit pakki, millest 10-11 miljonit tuuakse piiriüleselt sisse. See maht on vähemalt 90% kogu turumahust. Tasub meeles pidada, et Omniva omab ca poolt pakkide mahust (nende kaudu peamine Aasiast tulev maht).

Erinevate rahvusvaheliste uuringute järgi kasutab 2020.a. alguseks maailmas 4,5 miljardit inimest internetti, mis on pea 60% kogu rahvastikust. Euroopas kasutab 84% ja Eestis Statistika Ameti, Emori jt. väidevalt koguni 98% (1,28 miljonit inimest), kellest 1,09 miljonil ehk 80% kasutavad interneti külastamiseks mobiiltelefoni! 2020.a. ei räägita enam e-kaubanduses mobile first vaid mobile only. Vähemalt 90% algab kliendi teekond toote, teenuse või sinu firmaga tutvumisel internetist! Kuipalju kaupmehena sa sellesse aga panustad ja müügiks konverteerid? Amazoni ja Ebay diilerid on valmis nahast välja pugema, et ei saaks negatiivseid review`sid. Miks? Ühte negatiivset kommentaari loeb tuhandeid inimesi ja see vähendab sinu käivet 20-25%. Sama on ka sinu äriga! Üks väga rahulolematu klient jagab 2020.a. oma negatiivset kogemust monentaalselt tuhandetele inimestele sotsiaalmeedias. Tekkinud on kliendiajastu…

Emor on toonud välja, et Eestis on aktiivseid sotsiaalmeedia kasutajaid 750 000 ehk ligi 57% kogu rahvastikust. Neist ligi 85% teevad seda just läbi mobiili. Inimesed veedavad internetis keskmiselt 6 tundi ja 42 minutit päevas, sellest sotsiaalmeedias 2 tundi ja 22 minutit. Veebilehtedest domineerivad Google, YouTube ja Facebook ja Baidu (Hiinas). 80% internetikasutajatest on midagi ostnud interneti vahendusel ja 1/4 kogu maailma elanikkonnast tegi 2019.a. vähemalt 1 netiostu. Amazonist on saanud neljas USA börsifirma, mis triljoni dollari klubisse oma väärtusega pääsenud on: teda on edestanud sellised ettevõtted nagu Apple, Microsoft ning Google´i emafirma Alphabet. Maailma suurim otsingumootor on tegelikult Amazon! Sotsiaalmeedia on e-kaubanduses üks praktilisemaid ja peamisi turunduskanaleid, kus aga ei piisa pelgalt postitustest vaid nutikast digi (automaat)turundusest. 47% internetikasutajatest kasutab adblockerit. Hinnanguliselt kaotavad ettevõtted reklaamide blokeerimise (adblock) tõttu 75 miljardit dollarit aastas.

Globaalselt näitavad trendid kasvu e-kaubandusele ja discounteritele (odavketid nagu Aldi, Lidl jt.) E-kaubanduse kasvu veavad Amazon, Walmart jt hübriidkaubanduse mudelitega. Kaubanduskeskustele ehk hüper- ja supermarketitele näitavad trendid aga selget langust. Kasv on üle maailma välja arvatud Aasia, kuid näiteks Aldi aktiivsus Hiinas (Shanghais füüsiliste poodide avamine ning plaan avada 50-100 uut poodi Hiinas) võib siin trendi muuta. Ida-Euroopas on discounterite osakaal 32% (Poolas suisa 40%).

Kõige rohkem ostetakse interneti teel kontserdi, kino ja teatripileteid, mis on koguni 42% ostudest. Lisaks elektroonika on teisel kohal 30%, riideid, jalatsid 25%, Kosmeetika 23%, mööbel 23%, parfüümid 21%, meesteriided 20%, spordikaubad 19%, mänguasjad ja lasteriided 18%, toidukaubad 12%, ravimid 7%.

Koostanud ja lisainfo: Tõnu Väät, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht

Allikad: Eesti Pank, Statistikaamet, Eesti E-kaubanduse Liit, Kantar Emor, DPD, eCommerce Europe.

2020.a. märksõnad edukaks e-müügiks on:

  • 1 päeva tarne
  • selged ja kliendisõbralikult presenteeritud müügi- tagastus-taganemis-garantiitingimused
  • videod toodete juures
  • live chat
  • mobile only
  • keskkonnasäästlikus müügiargumendina
  • automaatturunduse tööriistad
  • mugav tagastus
  • omnichannel innovaatilised lahendused

Kui vaadata Eesti Panga kaardimaksete statistikat, kuhu eestlaste raha laekub, siis ilmestab vasakpoolne graafik “eestlaste kaardimaksed välismaal” ja parempoolne “e-kaubanduse kaardimaksete laekumised riikide lõikes”, mis näitab, et 37% eestlaste ostudest laekub Suurbritanniasse, kuid eks siin ole suures mahus ka Amazon.co.uk, Bolt jpt, kes Suurbritannis registreeritud (huvitav jälgida trendi peale Brexiti jõustumist 2021.a.)

Eesti Panga 2019.a. III kvartali pangalingi maksekorraldused näitavad millele eestlaste raha “kulub”…

Pangalingi maksekorraldused Osakaal Käive
loteriide, hasartmängude ja kihlvedude korraldamine 25% 5%
kaupade ost (e-kaubandus) 20% 19%
teenuste ost (transpordipiletid, meelelahutus) 28% 11%
telekom- ja nergiaettevõtetele tehtud maksed 16% 10%
finantsteenustega seotud maksed (kindlustus, laenumaksete tagasimaksed) 5% 6%
maksude tasumine (riigilõiv, maamaks, liiklustrahv jms) 6% 49%

Mida ostetakse peamiselt e-poodidest? (Punasega Euroopa keskmine, halliga Eesti 2019.a. DPD ja EMORi üle-euroopaline uuring)

Liitu uudiskirjaga

Väärt uudised, praktilised nõuanded ning siseinfo Eesti e-kaubanduse kohta.