Millist statistikat sellelt lehelt leiab?

Sellelt lehelt leiad Eesti e-kaubanduse peamised näitajad, sealhulgas käibe, pakimahud, ostukäitumise, e-poodide arvu ja olulisemad trendid.

Kust Eesti e-kaubanduse statistika pärineb?

Statistika pärineb riiklikult tunnustatud ja aktsepteeritud allikatest ning koostööpartneritelt, nagu Statistikaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Pank, Eesti E-kaubanduse Liit, Omniva, DPD, Smartpost, Venipak, Kantar Emor ja eCommerce Europe.

Kui tihti statistikat uuendatakse?

Statistika uuendamise sagedus sõltub allikast. Osa näitajaid avaldatakse kord aastas, osa koondatakse jooksvalt ning täiendavaid uuringuid ja turuülevaateid jagatakse ka liidu uudiste kaudu.

Kust saab e-kaubanduse algandmeid ise vaadata?

Algandmeid ja detailsemaid vaateid saab vaadata näiteks Statistikaameti kaubanduse juhtimislaualt ning Eesti Panga statistikast. See leht aitab olulisemad üldnumbrid ühest kohast üles leida.

Miks võivad eri allikad näidata erinevaid e-kaubanduse numbreid?

Eri allikad võivad kasutada erinevaid definitsioone ja metoodikaid. Näiteks võib arvestus erineda sõltuvalt sellest, kas mõõdetakse ainult e-kaupu või ka e-teenuseid.

Eesti e-kaubanduse statistika ja trendid

Vaata lähemalt

Eesti Statistika Allikad Trendid

E-kaubanduse definitsioon:

"E-kaubandus on kaupade või teenuste müük internetis toimuvate elektrooniliste tehingute abil"

E-poe definitsioon:

"E-pood on virtuaalne pood internetis, mis võimaldab tegeleda e-kaubandusega"

2025.a. oli Eesti e-kaubanduse käive 5,76 miljardit eurot, mis teeb 10,7% kasvu aasta varasemaga

https://mkm.ee/tarbijakaitse-ja-kaubandus

ühes kuus teeb see 480 miljonit eurot käivet ning 1,5 miljonit pakki

2025.a. telliti pakiautomaatidesse kokku üle 18 miljoni paki

25% kaubandusest

E-kaubandus moodustab 25% kogu jaekaubanduse mahust

65% pakkidest tellitakse Eestist ja 35% välismaalt

Eesti E-kaubanduse Liidu statistika koostöös Omniva, DPD, Smartposti ja Venipakiga.

76% kasutavad maksmisel pangalinki ning 80% kasutavad pakiautomaate

Eestlased on pakiautomaadi usku- 80% pakke tellitakse pakiautomaati (DPD ja Emori uuringud)

90% otsivad mobiilis

Erinevad rahvusvahelised uuringud toovad välja, et suisa 90% esmasest toote/ettevõtte otsingust ning 60% e-ostudest tehakse läbi mobiiltelefoni (seda kinnitavad ka E-smaspäeva kampaaniate kokkuvõtted)

4,5 miljardit inimest maailmas ning miljon Eesti

Internetti kasutab maailmas 4,5 miljardit inimest (aastane juurdekasv 7%), mis on 59% kogu rahvastikust ning 90% Eestis

üle 9000 e-poe

Eesti E-kaubanduse Liidu, Omniva ja Smartposti koostöös toimunud e-poodide monitooringu tulemus, millest ca pooled on iga-päev tegutsevad/müüvad

50% ei vasta nõuetele

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ning Eesti E-kaubanduse Liidu uuringute alusel ei vasta 50% Eesti e-poodidest 100% kõikidele seadusest tulenevatele tarbijaõigustele (siit leiad nõuded: https://e-kaubanduseliit.ee/usaldusmargise-taotlemine/)

210 Turvalise Ostukoha märgisega e-poodi!

Eestis kannab 2026.a. seisuga 210 e-poodi Turvalise Ostukoha usaldusmärgist

Koroona kasvatas mahte 50%

Koroona kriis suurendas Eestis e-ostlejate arvu vähemalt 50% (Maksekeskuse kliendianalüüs)

Mida ostetakse?

‍Eestis teeb e-oste hinnanguliselt 77% elanikkonnast. Pandeemia on seda suhtarvu suurendanud – viie aasta eest oli e-ostlejate osakaal kümme protsendipunkti väiksem. Kõige aktiivsemad e-ostlejad on Suurbritannias (95% elanikkonnast), Hollandis ja Norras (92%) ning Taanis (90%). Euroala riikidest on tagasihoidlikum e-ostlejate osakaal (pisut üle poole elanikkonnast) Lõuna-Euroopas – Portugalis (63%), Itaalias (57%) ja Küprosel (55%). Bulgaarias ja Rumeenias teeb e-oste aga vaid alla poole elanikkonnast.

Mis on juhtunud pakimahtudega?

2020.a kasvas pandeemiast tingitult e-kaubandus tavapärase 20% asemel 50%. Pakiautomaatidesse liikus eraisikute poolt ettevõtetest tellitult 9 miljonit pakki ning 202 aastal juba 17miljonit pakki.

Kõige suurem turuosa, 45% turumahust on Omniva käes, järgnevad DPD ja Smartpost 27-28% vahel, olenevalt kuust ning Venipak 3%. Unisend saab lähiaastatel tõenäoliselt samuti arvestatavaks turuosaliseks.

Üldiselt ostetakse kõige rohkem interneti teel kontserdi, kino ja teatripileteid, mis on koguni 42% ostudest. Elektroonika on teisel kohal 30%, riided, jalatsid 25%, kosmeetika 23%, mööbel 23%, parfüümid 21%, spordikaubad 19%, mänguasjad ja lasteriided 18%, toidukaubad 12%, ravimid 7%.

Allikad: Majandus- ja Kommunikatsiooni Ministeerium, Eesti Pank, Statistikaamet, Eesti E-kaubanduse Liit, Kantar Emor, DPD, eCommerce Europe.
‍

Kust saab erinevat statistikat ja algandmed e-kaubanduse kohta ise vaadata?

Euroopa Liidus ja liikmesriikidel puudub selge e-kaubanduse mõiste- kas siia alla peaks minema ainult e-kaubad või ka e-teenused? Ja kui teenused, siis kas lennupiletid, kontserdipiletid või loterii? Seetõttu on siin üksjagu segadust, kes mida ja kuidas mõõdab.

Lisainfo ja ettepanekud:
Tõnu Väät, Eesti E-kaubanduse Liidu tegevjuht

Eesti E-kaubanduse Liit

Eesti E-kaubanduse Liit koondab kõik olulised e-kaubanduse numbrid liidu kodulehele, kust saab alati vaadata nii käivet, mahtusid, kui peamisi näitajaid. Kui sind huvitavad vaid üldnumbrid, siis Sa ei pea erinevate allikate ja andmebaaside kallale minema. Kajastame ainult riiklikult tunnustatud ja aktsepteeritud allikaid. Oledki hetkel õiges kohas, kust on olulised üldnumbrid koondandmetena leitavad!

Ettekandja esineb Baltic e-Commerce foorumil 2024, publiku ees, suures saalis, punase valgusega.

Statistikaamet

E-ostlejate profiilid ehk Statistikaamet. Koostöös Statistikaametiga oleme loonud kaubanduse juhtimislaua, mis kuvad automaatselt ka e-kaubanduse olulisi numbreid. Selleks mine www.stat.ee ja võta ülevalt vasakult menüüst “juhtimislauad” vali “kaubandus”.

Näed lisaks olulisi kaubanduse kui ka e-kaubanduse numbreid, mis Statistikaameti baasidest leitavad. Näiteks leibkonna suurus, e-ostude suurus pereliikme kohta, piirkonnad jm. statistilised näitajad. Aegajalt tasub siia juurde vaadata ka E-kaubanduse Liidu kodulehelt uudiste alt EMORi, Gemiuse, DPD jt suuremate küsitluste tegijat ning meie liikmete uuringute tulemusi, mis kenasti täiendavad Statistikaameti küsitluste tulemusi

Taotle märgist

Majandusministeerium ja Eesti Pank

Et saada teada e-kaubanduse käivet, oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga kokkuleppinud e-kaubanduse käibe monitoorimise, kasutades selleks muuhulgas ka Eesti Panga andmeid. MKM avaldab e-kaubanduse andmed kord aastas, märtsikuus.

Oluline on teada, et e-kaubanduse käibe all toob MKM välja e-kaubanduse käibe nii e-kaupade kui e-teenuste alt ehk e-kaubanduse käibe leidmisel on arvestatud Eestis välja antud pangakaartidega tehtud e-oste Eestis ja välismaal ning väljaspool Eestit välja antud pangakaartidega tehtud oste Eesti e-poodidest ning osaliselt pangalingi maksekorraldusega ja avatud panganduse kaudu tehtud oste.

Pangalingi ja avatud panganduse kaudu tehtud ostudest on MKM-i poolt e-ostude näitajasse sisse arvestatud maksed kaupade ja teenuste eest (meelelahutus,transpordipiletid jms), näitajasse ei ole arvestatud pangalingi kaudu lotopiletite või muude hasartmängude eest tehtud makseid, riiklike maksude tasumisi ega makseid finantsteenuste eest (kindlustusmaksed, laenudetagasimaksed).

Eesti Panga statistikat saab vaadata veebilehelt www.eestipank.ee leides “statistika” alt “finantssektori statistika” “makse- ja arveldussüsteemide statistika”.

Taotle märgist

Ringlogo tekstiga Eesti e-kaubanduse liit turvaline ostukoht ja ostukorvi ikoon.

E-poodide arv

Statistikaamet korjab statistikat ka e-kauabnduse ettevõtete käivete ja suuruse kohta (EMTAK koodi järgi), oleme Statistikaametiga kokkuleppinud seda mitte adekvaatseks pidada, kuna andmed pärinevad ainult neilt ettevõtetelt, kel on kohustus e-käibeid anda ehk kelle e-müük on suurem kui 50% või on 100% e-poed.

Siit statistikast jääb üle poole ettevõtetest ja käibest välja. Eesti E-kaubanduse Liit on monitoorinud domeene, kes kasutavad e-poe platvorme ning oleme saanud ca 9000 domeeni Eestis, kes kasutavad e-poe platvormi ehk võiks pidada e-poeks

Taotle märgist

DJ wearing headphones performs with mixing equipment on a lit stage with Estonian text backdrop.

Pakiautomaatide mahud

Eesti pakiautomaatide mahud Eesti E-kaubanduse Liit monitoorib lisaks omaltpoolt Eesti pakiautomaatide pakkide mahtu (B2C) ehk ainult Eesti sisest mahtu, mida eestlased ettevõtetest tellivad (v.a. eraisikute omavahelised saadetised). Selleks kokkuleppekohaselt monitoorime ning saame DPD, Smartposti, Omniva ja Venipaki numbrid, mida me ei avalda ettevõtete lõikes, kuid mille baasil koostame igakuised pakiautomaatide pakkide turumahud, mis on leitavad E-kaubanduse Liidu kodulehelt statistika alt ja ka jooksvalt uudistest.

Taotle märgist

Rahvusvaheline statistika

Rahvusvaheline statistika Kuulume koos 23 erineva Euroopa riigiga eCommerce Europe organisatsiooni, kus koostöös erinevate riikide ja erialaorganisatsioonidega koostame igal aastal kogu Euroopat hõlmava e-kaubanduse statistika, mis on Eesti E-kaubanduse Liidu liikmetele kättesaadav liidu kaudu.

Taotle märgist