Ebaausate kauplemisvõtete ohjamiseks lisandub uusi nõudeid

E-kaubandus ja digitaalsed võimalused on kiirelt arenenud, COVID-19 levikust tingitud piirangud füüsilisele kauplemisele on sellele veelgi hoogu andnud. Areng on toonud kaasa ka uusi kauplemisvõtteid, mistõttu on omakorda vaja ajakohastada ka tarbijat ja ausat kaubandust kaitsvaid norme.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis ongi lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivist 2019/2161 äsja valminud tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega eelkõige laiendatakse veebikauplejate kohustusi e-kaubanduse suurema läbipaistvuse  tagamiseks.

Direktiivi ülevõtmiseks tuleb teha muudatusi ka võlaõigusseaduses, kuid vastavat eelnõu pole hetkel veel avaldatud.Millised siis on need olulisemad direktiivist tulenevad muudatused, millega luuakse selgemad ja ausamad mängureeglid veebikauplejatele, veebipõhise kauplemiskoha teenuse osutajatele ja võrdlusportaalide haldajatele ning tarbijatele?‍

Professionaal vs teine tarbija Põhimõtteliselt on tarbijakaitse reeglitega kaetud vaid sellised tehingud, kus müüjaks on majandus- või kutsetegevuses tegutsev kaupleja ja ostjaks tarbija, st füüsiline isik. Kui kauba või teenuse müüjaks on samuti tarbija, ei kohaldu sellisele tehingule Euroopa Liidu tarbijakaitseõigus. Näiteks kui „tädi Maali“ müüb veebiplatvormil oma jalgratast, pole tal niisugust lepingueelse teabe esitamise kohustust nagu oleks professionaalsel müüjal, ostjal aga omakorda pole õigust „tädi Maaliga“ sõlmitud lepingust põhjusest olenemata 14 päeva jooksul taganeda.

Seetõttu peab ostja jaoks olema selge, kas isik, kes talle kaupu või teenuseid pakub, on professionaalne kaupleja või teine tarbija.Klassikalises e-poes on üldjuhul ilmne, et müüja pakub kaupu ja teenuseid oma majandus- ja kutsetegevuses. Kuid internetipõhiste kauplemiskohtade (Eestis nt osta.ee, Yaga jm) vahendusel on tarbijatel võimalik sõlmida kauglepinguid nii kauplejate kui tarbijatega ning ostjale ei pruugi olla üheselt mõistetav, millises rollis müüja on.

Edaspidi peavadki internetipõhise kauplemiskoha teenuse osutajad andma tarbijale teabe selle kohta, kas kaupa, teenust või digitaalset infosisu pakkuv isik on ettevõtja või tarbija. Kui pakkuja avaldab, et ta ei ole kaupleja, tuleb kauplemiskohas esitada ka lühike teade selle kohta, et sõlmitud lepingu suhtes ei kohaldata Euroopa Liidu tarbijakaitseõigusest tulenevaid tarbijaõigusi.

‍Otsingutulemuste järjestuse parameetrid

‍Tänaseks on tarbijal palju võimalusi otsida ja võrrelda pakkumisi, kasutades veebipõhiseid otsingufunktsioone. Otsingu tulemusel esitatud järjestusel on oluline mõju tarbijate tehinguotsustele. Samas ei ole alati selge, kuidas otsingu tulemusena tarbijale esitatav järjestus kujuneb.

Eelnõuga püütakse seda ebaselgust korrastada. Internetipõhised kauplemiskohad (nt osta.ee, kaup24.ee) ning hinnavõrdluse veebilehed (nt hind24.ee, võrdle.ee) peavad edaspidi esitama üldise kirjelduse peamiste parameetrite kohta, mis määravad kindlaks otsingu tulemusena esitatud pakkumiste järjestuse ning nende suhtelise tähtsuse teiste parameetritega võrreldes.

Lisaks tuleb selgelt avalikustada makse või makstud reklaam, mis on tehtud selleks, et saavutada kauba või teenuse kõrgem koht otsingutulemuste hulgas. Kui ei ole selgelt näidatud, et kõrgem koht on nö „kinni makstud“, on tegemist eksitava kauplemisvõttega, mille kasutamine on tulevikus keelatud.

‍Arvustused reaalsetelt tarbijatelt

‍Ostuotsuste tegemisel tuginevad tarbijad sageli teiste tarbijate esitatud arvustustele ja soovitustele, mida avaldatakse e-poodides, platvormidel, otsingumootorites, võrdlusveebilehtedel ja sotsiaalvõrgustikes.

Teise tarbija jagatud kogemus võimaldab tarbijal teha kiiremaid ja paremaid tehinguotsuseid. Seega on oluline, et kaupleja avaldatud arvustused ja soovitused oleksid tõesed ja pärineksid tarbijatelt, kes on tõesti ise soovitatud kaupu või teenuseid tarbinud.

Eelnõu püüab ka selles osas mängureegleid kehtestada.Tõele mittevastava tarbijaarvustuse esitamine, selle teisele isikule ülesandeks tegemine või tarbija arvustuse või toetusavalduse väärkasutamine kauba või teenuse reklaamimiseks loetakse edaspidi eksitavaks ja keelatud kauplemisvõtteks. Ei ole lubatud, et kaupleja kirjutab oma veebilehel ise n-ö „anonüümselt“ libaarvustusi, eemaldab negatiivsed arvustused või modifitseerib kirjutatud arvustuste sõnastust, sellest tarbijat teavitamata.

Kui kaupleja teeb tarbijale kättesaadavaks kaupade või teenuste kohta esitatud arvustused, peab ta edaspidi rakendama mõistlikke ja proportsionaalseid meetmeid kontrollimaks, et arvustuse andjad on reaalselt kaupa või teenust ostnud ning andma selliste kontrollimeetmete kohta teavet. Samuti peab kaupleja näitama, kuidas arvustusi töödeldakse, näiteks kas avaldatakse nii positiivsed kui negatiivsed arvustused, kas arvustused on sponsoreeritud või mõjutatud lepingulisest suhtest kauplejaga. Näiteks võib kaupleja esitatud arvamuste juurde lisada püsivalt nähtava hüperlingi tekstiga

„Vaata, kuidas käsitleme arvustusi“ ja sellele klõpsates jõuab tarbija kirjelduseni, kuidas ja millistel tingimustel kaupleja arvustusi esitab.

‍Allahindlus peab olema tegelik Kuigi üldiselt on iga kaupleja oma hinnakujunduses vaba, peab teave hinna ja selle alandamise kohta olema tõene.

Näiteks kui kaupleja reklaamib, et kaubad on 30% alla hinnatud, kuid on just enne hinna alandamist kaupade hinda 30% võrra tõstnud, on ta tarbijaid eksitanud ja kahjustanud.Tarbija eksitamise vältimiseks tuleb eelnõu kohaselt tulevikus kauba hinna alandamisel lisaks müügihinnale ära näidata ka hinna alandamisele eelnenud varasem hind. Varasemaks hinnaks on viimase 30 päeva jooksul enne hinna alandamist kaubale kohaldatud madalaim hind.

Vaid kiiresti riknevate või vananevate kaupade korral loetakse varasemaks hinnaks vähemalt kümne päeva jooksul enne allahindlust kaubale kohaldatud hind. Kui kauba hinda alandatakse järk-järgult, on iga allahindluse korral varasemaks hinnaks kauba alandamata hind.Sellised uued allahindluse reeglid hakkavad kehtima nii e-poodides kui ka füüsilistes kauplustes. Kaupleja peab suutma vajadusel tõendada, et enne allahindlust on ta pakkunud ja müünud kaupa kõrgema hinnaga ning et tarbijatele pakutav hinnaeelis on tegelik.

‍Uute normidega tasub juba arvestada

Direktiivi 2019/2161 ülevõtmiseks vajalikud normid tuleb Eestis vastu võtta ja avalda hiljemalt 28. novembriks 2021 ning uued normid peavad jõustuma hiljemalt alates 28. maist 2022. Kuigi selleks on vaja muuta mitut seadust ja hetkel on vaid tarbijakaitseseaduse muutmise eelnõu esimesel kooskõlastusringil, tasub veebikauplejatel juba praegu uute nõuetega arvestada, sest muudatuste tegemine veebipoodide ja -platvormide infosüsteemides ei käi reeglina üleöö.

Neil kauplejail, kes täna alles kavandavad e-poe või platvormi rajamist, on võimalik kohe uued põhimõtted omaks võtta ning nõnda vältida muudatusi 2022. aastal.

Advokaadibüroo PwC Legal vandeadvokaat Imbi JürgenAdvokaadibüroo PwC Legal jurist Ingeri-Helena Kakko