Eesti e-kaubanduse turu suurus ja muutuste tempo on üks neid teemasid, mille „õiged vastused“ pakuvad ammendamatut diskussioonimaterjali, kuna mingit kõikehõlmavat ametlikku statistikat ei eksisteeri.

Nende ettevõtete käive, mis on märkinud oma põhitegevusalaks jaemüük posti või interneti teel, paistab keskmiselt kasvavat vaid veidi üle 10%. Jaekaubanduse kontekstis ei tundu see number paha, kuid meie arvates alahindab see märkimisväärselt kogu äri suurust, mida interneti vahendusel tehakse ja selle kasvutempot.

Viimaste aastate jooksul on üksteise järel jõuliselt turule sisenenud mitmed tuntud ettevõtted, kelle äri kese on füüsiliste poodide pidamine ja internetis müük (esialgu) pigem toetav tegevus. Pidevalt lisandub ka turuosalisi, kes müüvad internetis tarbijatele mitmesuguseid teenuseid ja üldse võib öelda, et piirid, kust algab või lõpeb e-kommerts, on muutumas üha hägusemaks.

Maksekeskuse hinnangul oli Eesti siseriikliku e-kommertsi turu kasv 2018. a. ca 40%. Meie kaudu ei käi küll kaugeltki kõigi Eesti e-poodide tehingud, kuid siiski väga esinduslik valim nii väga suurtest kui alles alustavatest poodidest. Meie tehingumahud detsember 2018 olid 38% suuremad kui detsember 2017. Samas oli detsembri kasvutempo aasta keskmisest isegi madalam, mida võib seostada seekordsete pühade pikkusega.

Ligi 30% keskmist kasvu näitasid keskmiselt kaupmehed, kelle andmed olid ka aasta varasemas statistikas olemas. Ülejäänud 10% kogumahust võib kanda aasta jooksul turule lisandunud kaupmeeste arvele.

Art Lukas

Maksekeskuse tegevjuht