Euroopa e-kaubanduse kasvukõver näitab jätkuvalt tõusu, kuid seda just peamiselt Ida-Euroopa riikide arvelt. Lääne-Euroopas on e-ostude tegemine igapäevane, kuid märkimisväärsemalt kesisema internetiühendusega Ida-Euroopa riikides e-ostleb vaid kolmandik internetikasutajatest.

E-ostlemine on eurooplaste jaoks tavaline, selgub 2020 European eCommerce Report raporti tulemustest. 578 miljonist Euroopa elanikust on ligipääs internetiühendusele 90% elanikest, neist omakorda kaks kolmandikku ehk 67% tegid 2019. aastal vähemalt ühe e-ostu ning see osakaal kasvab. Raporti kohaselt on eurooplastel ka raha, mida kulutada: kogu Euroopa SKP 2019. aastal küündis 13 triljoni euroni, millest ligi 5% moodustasid äride ja eraisikute vahelised e-kaubandustehingud. Igal aastal on selliste tehingute maht järk-järgult kasvanud ning ennustuste kohaselt tõuseb see sel aastal enam kui 12%-ni ehk 717 miljardi euroni. Tõenäoliselt võib oodata aga isegi veel suuremat kasvu tänu viiruse levikule, mis soodustab ärisid e-kanalitesse kolima.

Kui aga vaadata Euroopat piirkonniti, selgub, et tulemused ei ole igal poolt ühtmoodi suurepärased – turu arengufaas ja tarbijakäitumine on piirkonniti vägagi isesugused. Nii on Lääne-Euroopa, Suurbritanniaga esirinnas, Euroopa e-kaubanduse võrdluses kõige enam arenenud: 2019. aastal tegid 83% piirkonna internetikasutajatest ka e-ostutehinguid. Tasub tähele panna, et vaid ligikaudu kümnendik neist, kel on ligipääs internetile, ei kasutanud e-poodlemise võimalust. Lääne-Euroopal on liidripositsioon ka e-ostude rahalises väärtuses, lausa 70% Euroopa e-ostude kogu käibest tehakse selles piirkonnas.

Tuues siia kõrvale aga võrdluseks Ida-Euroopa (ei hõlma Balti riike), selgub et 2019. aastal kasutas sealsetest elanikest interneti 76% ning neist e-ostles omakorda vaid 36%. Tegemist on hoopis teistsuguse käitumismustriga, kuid just Ida-Euroopa e-ärides peidus tohutu potentsiaal. Kuigi täna on Ida-Euroopa e-ostude osakaal Euroopa kogukäibest vaid 1%, on piirkonnas e-kaubanduse käibe kasv kõige suurem, milleks on 26,6%.

Suured käärid Põhjamaade ja Balti riikide vahel

Põhjamaades on e-ostlemine populaarne – 79% Põhja-Euroopa internetikasutajatest tegi eelmisel aastal vähemalt ühe e-ostu. Kui vaadata aga käibenumbreid, moodustab e-äride käive Põhja-Euroopas vaid umbes kümnendiku kogu Euroopa omast. Erinevalt Lõuna- ja Ida-Euroopast ei saa põhjapoolsed riigid uhkeldada silmapaistva e-äri käibe kasvutrendiga – pigem jääb see Euroopa keskmise lähedale – 12,3%. Põhja-Euroopa riikide seast on kõige suurema e-kaubanduse käibega Taani, 20 miljardit, millele järgnevad Norra 12 ja Rootsi 8 miljardiga. Nimetatud kolm riiki kokku moodustavad 86% kogu piirkonna e-kaubanduse käibest. Kõige madalam e-kaubanduse käive on Lätis – 212 miljonit –, kus e-ostude tegemise võimalust on kasutanud vaid 54% internetikasutajatest. Tagasihoidlikku tulemust mõjutab lõunanaabri madal internetikasutamise määr võrreldes teiste piirkonna riikidega.

Mida räägib raport Eesti kohta? Raporti kohaselt tegi 2019. aastal kolm neljast internetikasutajatest Eestis (91% elanikkonnast) vähemalt ühe e-ostu. Aasta aastalt on e-kaupmeeste kogukäive kasvanud stabiilselt ligikaudu veerandi võrra. Ka selleks aastaks ennustatakse kasvuks ligikaudu 26,6% kuni 1,8 miljardi euroni. Eestlased soetavad e-kaubanduse valdkonnast peamiselt elamusi. Kõige populaarsemateks tootekategooriateks olid siinseste e-ostlejate seas 2019. aastal reisi- ja majutusteenused (70%), sündmuste piletid (61%) ning rõivad ja spordikaubad (50%). Neile järgnesid majapidamistooted (46%), toidukaubad (34%) ning filmid/muusika ning telekommunikatsiooniteenused (mõlemad 22%). Uurimisperioodile eelnenud kolme kuu jooksul tegi enamik (62%) e-poodlejaid oste enam kui 100 euro eest, 18% ostis e-poodidest tooteid 50 -99 euro ja 19% vähem kui 50 euro väärtuses.

Viirusepuhang kui e-kaubanduse arengu kiirendi

Alates isolatsiooninõuete kehtestamisest on pea kõikjal Euroopas kasvanud toidukaupade e-ostumaht – tegemist on tootekategooriaga, mida senini on ostetud peamiselt tavapoest. Samal ajal on aga kahanenud moekaupade müük jõudmata juuliks veel endisele tasemele.

Huvitava trendina tasub ka välja tuua, et kui varem oli e-ostlemine nö noorte pärusmaa, siis viirusepuhangu tulemusena aktiviseerus seni kõige vähem e-poodlemise vastu huvi tundnud vanusegrupp. 65-aastased ja vanemad veendusid, et e-poe kaudu toidukaupade tellimine pole kõigest võimalus turvaliselt kaupade soetamiseks, vaid mugav lahendus vajaliku koju tellimiseks ning eeldatavalt jätkavad nad sellega ka tulevikus, viiruse levikust hoolimata.

Teadaolevalt tõi kevadine piiride sulgemine kaasa mitmeid tarneprobleeme, nii kohalikul kui piirideülesel tasandil. Viivituste tulemusena hakkasid kodudesse suletud inimesed tundma senisest suuremat huvi kohaliku toodangu vastu – lähedalt tellides ei olnud vaja arvestada nädalate pikkuse kohale toimetamise ajaga. Lisaks andis kodumaiselt kaupmehelt vajalikku soetamine võimaluse toetada kohalikke, raskustega maadlevaid ettevõtteid.

Kriisi kõige olulisemaks mõjuks on aga tõenäoliselt mõttelaadi muutus – e-äri ei nähta enam kui üht täiendavat äritegemise võimalust, vaid kui toimivat turvalist ja mugavat lahendust kaupade ja teenuste ostmiseks-müümiseks. Selle arusaama nimel on erialaliidud tegutsenud aastaid, viirusepuhang viis selle teadmise kohale aga lausa üleöö.

Maailma heaoluga arvestav e-ostlemine

Lisaks tervisekriisile mõjutab e-kaubandust märkimisväärselt aina kasvav keskkonnateadlikkus. Paljudel turgudel tegutsemisest ei piisa enam lihtsalt heast tootest või kiirest kohaletoimetamise ajast, arvestama peab jätkusuutlikkuse ja rohelise mõtteviisiga. Kui Eestis on võimalik veel läbi saada nii, et kaupmees ei pea keskkonnasõbraliku pakendiga liiga palju pead vaevama, siis mitmes Euroopa piirkonnas enam niimoodi äri ajada ei saa. Paljude e-ostjate jaoks on jätkusuutlik tegutsemine sh kaupade eetiline tootmine, nende kõrge kvaliteet ja pikk kasutusiga, läbimõeldud keskkonnasõbralik pakendamine ja transport ostuotsuse tegemisel väga olulised. Kõige nõudlikkumad on selles osa Põhjamaad, kus seadusandluse kaudu mõjutatakse kaupmeeste tegutsemist. Põhjamaadest on trend liikumas ka Lääne-Euroopasse, kus on paljude kaupmeeste sõnul müüja vastustundlik ja jätkusuutlik tegutsemine ostuotsuse langetamisel väga oluline tegur. Ka Eestis võib trend levimist märgata – ostjad on aina teadlikumad ja eelistavad võimalusel kohalikku toodangut. Ida-Euroopas, kus turg on alles arenemas, on lugu mõnevõrra teine – keskkonnasõbralikkus ei ole sealsete kaupmeeste ega tarbijate jaoks täna veel oluline.

Nagu öeldud, ei näita Euroopa e-kaubanduse kasv vaibumise märke – kõige suuremat tõusu on lähiaastatel oodata Ida-Euroopa riikides, kus järk-järgult paraneb inimeste ligipääs internetile, kui ka Lätis ja Leedus, kes tulevad kindlasti Eestile järgi, kuna DPD, Smartpost kui ka Omniva paigaldavad Lätti ja Leetu sadu uusi pakiautomaate ning Omniva Läti e-äri kasvab 2020.a. 2x rohkem, kui Eestis. Nii, et viimane aeg laieneda vähemalt üle Baltikumi!

Allikas: Eesti e-kaubanduse Liit koostöös e-Commerce Europe tellitud „2020 European eCommerce Report“ tulemustel.

Liitu uudiskirjaga

Väärt uudised, praktilised nõuanded ning siseinfo Eesti e-kaubanduse kohta.