1.-5. aprillini toimub Genfis ÜRO Kaubanduse ja Arengukonverentsi [1] (UNCTAD) raames e-kaubanduse nädal. Tegu on maailma juhtiva temaatilise foorumiga, mis on suunatud eelkõige ministritele, vanemametnikele, tegevjuhtidele ja teistele äriesindajatele, aga ka rahvusvahelistele organisatsioonidele, arengupankadele ning kodanikuühiskonna esindajatele digimajandusega seotud arenguvõimaluste ja peamiste väljakutsete arutamiseks. Selle aasta konverentsi alateemaks on „Digitaliseerumisest arenguni“ (“From Digitalization to Development”).

Kuivõrd tegemist on arenguorganisatsiooni eestvedamisel toimuva konverentsiga, pööratakse erilist tähelepanu arengumaade ja vähimarenenud riikide digiarengu toetamise tugevdamisele kõikidel tasanditel, alustades taristu loomisest kuni õigusraamistikuni. Arutelude fookuses on vajadus kaotada institutsioonide, valitsuste ning poliitikavaldkondade silo-põhine lähenemine e-kaubandusele, et realiseerida digimajanduse potentsiaali kestliku arengu edendamiseks.

Ülemaailmse e-kaubanduse regulatsiooni loomiseks on vaja toime tulla kolme põhiväljakutsega: 1) globaalne raamistik digikaubanduseks, 2) platvormid e-kaubanduses ja 3) andmed ning andmevood. Töösessioonidel ja paneelaruteludes on kõige suuremat tähelepanu pööratud andmemajandusele – andmete kogumise, talletamise ja kaitsmisele – sealhulgas privaatsuse tagamise olulisusele. Mitmel korral on esile toodud Euroopa Liidus jõustunud andmekaitse üldmäärust GDPR, mida ka näiteks Brasiilia, India ja Jaapan on oma vastavate andmekaitseseaduste eeskujuks võtnud. Vaatamata määrusest tulenevale halduskoormusele, aitab see kasvatada usaldust turuosaliste vahel.

Tarbijate usalduse kasvatamiseks nähakse vajadust ka rahvusvaheliste tarbijakaitsereeglite kokku leppimises. Ebaselgus tarbija õigustes pidurdab e-kaubanduse arengut. Kõigest 30% vähimarenenud riikidest rakendab tarbijakaitseseadusi ning 36% on vastu võtnud privaatsuseeskirjad ja andmekaitseseadused.

Platvormimajanduse kontekstis tõdeti usalduse puudumist platvormide ja regulaatorite vahel. Platvorme nähakse monopolidena, kes avaldavad negatiivset mõju konkurentsile ega hooli tarbijate privaatsusest. Samas pääsevad just tänu platvormidele mikro- ja väikeettevõtjad ligi suurele hulgale tarbijatele. Suurplatvormide esindajad tõid siiski esile, et tarbijate huvide ja andmete kaitse on prioriteet ning seal tegutsevate kauplejatega jagatakse vastutust nende õiguste tagamisel.

Digitaliseerumisega kaasnenud ka uued nähtused, nagu ettevõtete digitaalne dominantsus (digital dominance) ja digivaesus (digital poor), mida iseloomustab digioskuste või digiettevõtluse võimaluste puudumine. Tekkinud on nn digilõhe, mille suurimaks väljakutseks on see, kuidas tegeleda 20:80 probleemiga: 20% inimestest toimetab internetis väga hästi, kuid 80% pigem mitte, samas kui juurdepääsu internetile omab ca 50% kogu maailma elanikkonnast.

Christman Roos, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõunik

[1] https://vm.ee/et/uro-kaubanduse-ja-arengukonverents