Lähtuvalt tarbijate pöördumistest tuletab tarbijakaitseamet kauplejaile meelde, et kaupade hinnaesitlus tarbijaile peab olema selge ja tõene. Amet võtab sügisel hinnateabe suurema tähelepanu alla.

Tarbijakaitseameti poole on jätkuvalt pöördunud tarbijaid, kelle mureks on olnud hinnaerinevus riiulil ja kassas või on kampaania reklaamis väljakuulutatud tooted otsas juba kampaania alguses. Hinnaerinevused ja lubatud kauba puudumine on tarbijatele nörritavad ning ka seadusega keelatud.

Kauplustel tuleb olla tarbijate vastu aus – kampaaniaid tuleb planeerida nii, et selle lõppedes või vahetudes jõuaks ära vahetada ka hinnasildid vältimaks tarbija eksitamist või uue sisseostuhinnaga saabunud partii puhul korrigeeritakse hindu riiulil ja kassasüsteemis üheaegselt. Seda juhtub nii suuremates kui ka väiksematest poodides, apteekides ja mujalgi.

Seaduse järgi on hinnaerinevuse korral tarbijal võimalik kõrgemat hinda kassas kas aktsepteerida või loobuda ostust. Paljude kauplusekettide juhtkonnad aga on meedia vahendusel öelnud, et hinnaerinevuste korral kassas lahendatakse olukord riiulile märgitud hinna kasuks. Tarbijate pöördumistest nähtub, et sageli see nii ei ole.

Kauplejatel jälgida ka muid hinnateabe esitamise nõudeid. Euroopa Liidus peab kaupleja eelpakendatud kaupadel lisaks müügihinnale avaldama ka ühikuhinna (ehk kauba ühe kilogrammi, liitri, meetri, ruutmeetri, tüki jne hinna), välja arvatud kaubal, mille ühikuhind on samane müügihinnaga, näiteks on liitrises pakendis müüdava piima või mahla müügihind identne ühikuhinnaga.

Lisaks tarbijatelt saabunud vihjetele, on varasem uuring näidanud, et iga kolmas tarbija on kogenud olukorda, mil kampaania raames väljareklaamitud tooted olid otsas enne, kui nad poodi jõudsid. Samuti on varasem uuring näidanud, et üldiselt on pakkumiste vahe vaid mõnekümne piires, tajuvad tarbijad hinnaerinevust kordades olulisemana selle tegelikust väärtusest.


Nõuandeid tarbijale:

  • kui kassast läbilöödud hinnad ei vasta müügisaalis avaldatud hindadele, võib tarbija ostust loobuda ja raha tagasi küsida.
  • ostutšeki võiks üle vaadata kassa juurest lahkumata, et võimalik probleem kohe avastada ja lahendada. Kui hinnapettus tuleb ilmsiks alles kodus, tuleks võimalikult kiiresti poodi tagasi pöörduda ja soovi korral esitada pretensioon lepingust taganemiseks.
  • kui hind on saalis ja kassas erinev, ei ole kauplejal kohustust müüa toodet soodsama hinnaga, aga tarbijal tasub selline ettepanek teenindajale siiski teha, sest paljud kaubandusketid on lubanud, et taolistel juhtudel võimaldatakse tarbijal osta toode riiulile märgitud hinnaga.
  • sarnastest hinnapettustest tuleks kindlasti teavitada ka tarbijakaitseametit, sest tegemist on tarbijakaitseseaduse rikkumisega.

 

Rohkem teavet:

 

Lisainfo:

Hanna Turetski
Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika ja avalike suhete osakonna juhataja
Tel: 53 308 076

Tarbijakaitseamet valvab tarbijakaitset puudutavate õigusaktide täitmise üle ja abistab üksiktarbijaid ettevõtjatega tekkinud vaidluste lahendamisel. Lisaks tegeleb amet tarbijate ja ettevõtjate nõustamise ning teavitusega. Tarbijakaitseamet kuulub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi haldusalasse ning ameti tegevusvaldkonnad, eesmärk ja põhiülesanded on täpsemalt määratletud ministri poolt välja antud tarbijakaitseameti põhimääruses.