E-poodide arendamise, optimeerimise ja sinna liikluse saamisega nähakse hullupööra vaeva. Sel kõigel on reeglina üks eesmärk – panna klient ostma. Seda üllatavamad on käesoleval aastal läbi viidud Stripe’i uuringu tulemused, millest selgusid lihtsad konversioonitapjad, kirjutab Kaarel Talvoja teksti- ja tõlkebüroost Eiffel.

#1 Mobiilile küll optimeeritud, aga poolikult

Uuringusse kaasatud e-poodidest oli 96% kassalehtedest küll mobiilsete seadmete ekraanidele kohandatud, ent neist kõigest 12% toetasid digitaalse rahakoti kasutamist.

Miks see oluline on?

Kliendi ootused on mobiilist ja arvutist ostmisel erinevad. Näiteks kui kassaleht mobiilist ostes kliendi seadme ekraaniga ei kohandu, on päris suur tõenäosus, et ostmisest loobutakse.

Ühes teises Stripe’i analüüsis leiti, et kui üle 50% e-poodide külastustest tehakse nutitelefoniga, siis ostu vormistamine jäetakse mobiilis pooleli kaks korda sagedamini kui arvutis!

Digitaalsed rahakotid nagu Apple Pay ja Google Pay teevad mobiiliseadmes maksmise väga mugavaks, sest see käib vaid ühe-kahe klõpsuga. Ilmselt tead isegi, et nende kasutamise populaarsus kasvab jätkuvalt.

#2 Probleemid ostu vormistamisega

Uuringu kohaselt oli 58% e-poe kassalehtedel vähemalt kolm ostmist raskendavat põhiviga:

  • Kaardi numbri/info sisestamisel puudus maksekaardi numbri automaatkontroll
  • Mobiilsetes seadmetes ei kuvatud kaardi numbri sisestamisel numbrilist klaviatuuri
  • Tehinguid sai teha ka kaardi valede numbrite ja aegumistähtaja sisestamisel

Eraldiseisvalt ei pruugi need vead olla liiga tähtsad. Ent koos esinedes muutuvad need ostu sooritava kliendi jaoks päris suureks probleemiks.

Eestis kasutab enamik e-poest ostjaid tasumisel küll pangalinki, ent kas oled mujalt pärit ostja jaoks eelnimetatud probleemid oma e-poes ära lahendanud?

Uuring tõi välja, et üheksal juhul kümnest jääb ost e-poes pooleli just kassalehel. Seega tuleks veenduda, et

  • sinu e-poes oleks arvestatud ostja eelistustega – näiteks soovivad osad kliendid kaardinumbreid sisestada tühikutega iga neljanda numbri järel, osad kliendid aga ilma tühikuteta;
  • klient ei peaks poolikult lahendatud kassalehe tõttu ostu vormistamisega otsast peale hakkama – näiteks seetõttu, et sellel pole teiste riikide klientide jaoks kõige levinumaid maksemeetodeid (81% uuringusse kaasatud e-poodidest polnud).

Uuringus toodi välja, et Euroopa e-poodides tehakse deebet- või krediitkaardiga vaid 40% maksetest. Saksamaal on kõige populaarsem maksemeetod näiteks pangaülekanne, Itaalias eelistab 33% ostjatest kasutada digitaalset rahakotti.

Näitena toodi uuringus veel kolm Hong-Kongis asuvat ettevõtet, mis müüvad läbi e-poodide kaupa Hollandisse. Pärast seda, kui nad lisasid oma e-poe maksemeetodiks iDEAL’i (populaarseim maksemeetod Hollandis), kasvas nende müük Hollandis tervelt 79%.

#3 Oluline info on vaid ühes keeles

Suurem osa uuringusse haaratud e-poodide kassalehtedest olid jäetud teistesse keeltesse tõlkimata. Ning ka see võib e-poele tähendada olulist saamata jäävat tulu.

Selle tõestus on leitav Can’t read, won’t buy uuringust*:

  • 40% klientidest ei osta, kui kodulehe info on võõras/teises keeles,
  • 65% inimestest eelistavad kodulehe sisu oma keeles, isegi kui see on kehvalt tõlgitud,
  • 73% klientidest soovivad tootearvustusi/tagasiside lugeda oma emakeeles,
  • 75% inimestest soovivad e-poes tooteinfot lugeda oma emakeeles.

* Uuringus küsitleti inimesi 29 riigist üle maailma, sh Brasiiliast, Hiinast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Itaaliast, Hispaaniast ja USA-st (hispaania keele kõnelejad).

Kassalehe / e-poe tõlkimisel lihtsaid lahendusi ei ole

Võõrkeelse teksti mittemõistmisel kasutavad Can’t read, won’t buy uuringu kohaselt 66% e-poe külastajatest masintõlget (ilmselt peamiselt Google Translate’i).Paraku ei ole masintõlge endiselt veel nii hea, et potentsiaalseid ostjaid sinu e-poe ja müüdavate toodete sobivuses lõplikult veenda.

Kahjuks ei ole lahendus ka e-poe inglise keelde tõlkimine, eeldades, et inglise keelt räägivad ju nagunii kõik inimesed. Euroopa Komisjoni poolt üle Euroopa Liidu elavate kasutajate seas läbi viidud keele-eelistuste uuringus leiti järgmist:

  1. riikides, kus inglise keelt räägitakse üldiselt kõrgel tasemel ja suurema osa elanikkonna poolt, eelistas 90% internetikasutajatest tarbida veebilehtede sisu oma emakeeles;
  2. kui keelevalikus emakeelt pole, nõustuks vaid 53% uuringus osalenutest kasutama kodulehe ingliskeelset versiooni;
  3. 44% küsitletutest kartsid, et kui tekst pole emakeeles, jäävad nad (olulisest) infost ilma – see näitaja oli üle 50% riikides nagu Hispaania, Portugal ja Kreeka.

Isegi kui sinu e-pood ei ole suunatud teiste riikide tarbijatele – kas arvestad ka Eestis elevate vene või muud keelt kõnelevate inimestega?

Selle kohta, kuidas kodulehe, sh e-poe tõlkimine enda jaoks lihtsaks teha, saad lähemalt lugeda siit: https://www.eiffel.ee/kodulehe-tolkimine-kuidas-seda-teha/. Artiklist selgub, et põhjalikku läbimõtlemist vajab nii tõlkimise tehniline lahendus, märksõnade tõlkimine, SEO kui ka palju muud.

Stripe’i uuringu metodoloogia

Uuringu teostamiseks valis Stripe välja 50 suurimat e-poodi Suurbritannias, Prantsusmaal, Itaalias, Hollandis ja Hispaanias ning 100 suurimat e-poodi Rootsis ja Saksamaal, võttes aluseks konkreetse riigi Alexa edetabeli. Kõiki e-poode testiti eelmääratletud vigade suhtes ning selle käigus lisati e-poest ostmise simuleerimiseks ostukorvi üks toode (mõnel juhul kasutati teistest riikidest pärit ostmise etendamiseks ka VPN-i).

Kassalehtedel testiti 11 vormiga seotud viga disainist kuni mobiilile optimeerimiseni. Kassalehti hinnati täiendavalt ka optimeerimisvõimaluste poolest, näiteks kas need toetasid digitaalse rahakoti ja kohalike maksemeetodite kasutamist ning kas need olid tõlgitud kohalikesse keeltesse vastavalt sellele, millisest riigist pärit inimesed e-poes osta üritasid.

 

Kaarel Talvoja
Tekstibüroo Eiffel

 

Liitu uudiskirjaga

Väärt uudised, praktilised nõuanded ning siseinfo Eesti e-kaubanduse kohta.